„Ta oli tähtsam kui president, rääkis kõigi kildkondadega Iraanis, tal oli otseliin kõrgeima juhiga ja ta vastutas Iraani regionaalpoliitika eest,” ütles Dina Esfandiary mõttekojast Century Foundation. „Sellest tähtsamaks ja mõjukamaks ei saa minna.”

Soleimani juhitud salapäraste Qudsi jõudude ülesanne on levitada Iraani mõju välismaal ja viimasel kahel aastakümnel on 62-aastast Soleimanit saatnud selles erakordne edu. Kaoses, mis järgnes 2003. aasta USA juhitud sissetungile Iraaki ja 2011. aasta Süüria revolutsioonile, nägi Soleimani oma võimalust ning juhtis sisse mehi ja raha, et ehitada üles Iraani-meelsed jõud Liibanonist läänes kuni Jeemenini lõunas.

Liibanoni kõige võimsama relvarühmituse Hizbollah’ jätkuv tõus, Iraani otsustav sekkumine Bashar al-Assadi toetuseks Süüria kodusõjas, Jeemeni Houthi mässuliste jätkuv vastupanu Saudi Araabia juhitud jõududele ja šiiitide relvarühmituste ülemvõim Iraagis – kõiki neid arenguid saab seostada 1957. aastal vaesesse perre sündinud hallipäise Iraani kindraliga.

Soleimani kirjutas oma autobiograafias, et sündis Iraani idaosas Rabori linnas ning oli sunnitud 13-aastaselt reisima naaberlinna ja töötama, et maksta ära oma isa võlad šahhi valitsusele. Kui šahh 1979. aastal kukutati, oli Soleimani pühendunud ajatolla Ruhollah Khomeini islamivõimule ja ühines revolutsioonilise kaardiväega, mis oli asutatud selleks, et hoida ära äsja väljakuulutatud islamivabariigi kukutamine.

Kahe aasta pärast saadeti Soleimani rindele võitlema sisse tunginud Iraagi armee vastu. Soleimani paistis silma, eriti hulljulgetel luuremissioonidel Iraagi tagalasse, ja määrati brigaadiülemaks. Soleimani sai vähemalt korra haavata ja kaotas palju mehi, aga mitte soovi konfliktides osaleda. Sõda andis talle esimesed kontaktid välismaa relvarühmitustega, mida ta edaspidi osavalt kasutama hakkas.

Kui Iraagi valitsus 2003. aastal kukkus, oli Soleimani juba Qudsi jõudude ülem ja teda süüdistati šiiitide relvarühmituste toetamises. Viimased tapsid (nagu ka nende vastaste sunniitide rühmitused) tuhandeid tsiviilisikuid ja koalitsiooni sõdureid. Kui Iraagi tänavatel käisid lahingud, võitles Soleimani varjatud sõda USA-ga mõju pärast Iraagi uue valitsuse üle.

Kurikuulsaks on saanud Soleimani 2007. aasta sõnum USA väejuhile David Petraeusele. „Kindral Petraeus, te peaksite teadma, et mina, Qassem Soleimani, kontrollin Iraani poliitikat Iraagi, Liibanoni, Gaza ja Afganistani suhtes. Suursaadik Bagdadis on Qudsi jõudude liige.” (Oma 2008. aasta kirjas USA tollasele kaitseministrile nimetas Petraeus Soleimanit „tõeliselt õelaks tegelaseks”.)

Diplomaatiliste telegrammide hiljutine leke näitab Soleimani mõju ulatust Iraagis: toetust võitlusele Islamiriigi vastu, tollase transpordiministri sundimist andma Iraani lennukitele luba Iraagist üle lennata, et viia relvi Süüriasse, ja pidevaid kohtumisi valitsusametnikega.

Esfandiary sõnul muutis Soleimani nii efektiivseks tema võime suhteid luua. „Ta lõi neid kõigiga, Iraanis ja väljaspool, valitsuses ja väljaspool.”

Soleimani oli olulises rollis ka meeleavalduste mahasurumisel Iraanis 2009. aastal. Viimastel kuudel on rahva rahulolematus Liibanonis, Iraagis ja Iraanis taas Iraani mõjupiirkonnale survet avaldanud. Bagdadi meeleavalduste vägivaldses mahasurumises süüdistati Soleimani mõju all olevaid relvarühmitusi. Ta ei tegutsenud enam varjus.

18 kuud enne oma surma andis Soleimani USA presidendile Donald Trumpile avaliku hoiatuse. „Hr Trump, õnnemängija, ma ütlen teile, teadke, et me oleme teile lähedal selles kohas, kus te ei arva, et me oleksime,” ütles Soleimani. „Teie alustate sõda, aga meie lõpetame selle.”