Kui see esiti valmis, siis BBC üks korrespondent märkis suisa, et tegu on maailma kõige halvema seinamaaliga. USA meedias leidis aga kajastust, et tegu on kujutlusvõime viljaga, mil pole reaalsusega pistmist.

Et mõista, miks säärane maal üldse tehti, tuleb vaadata kunagisi võimujooni. ÜRO asutati 51 riigi poolt 1945. aastal. Aasta hiljem valiti esimest korda peaskretär - vastutusrikka ametikoha sai Norra poliitik Trygve Halvdan Lie, kes oli ametis kuus aastat.

Kui mõni aeg hiljem asuti julgeolekunõukogu saali sisustama, siis anti see ülesanne Norra arhitektile Arnstein Arnebergile. ÜRO rahakott polnud ka toona teab mis paks, osa mööblit osteti Norra kulu ja kirjadega. Kõige tipuks kinkis Norra riik omalt poolt suure seinamaali, mille autor kunstnik Per Krohg.

ÜRO

Eeskujuks kirikutes leiduvad seinamaalid

Inspiratsiooni sai ta renessansiaegsetest Itaalia freskodest. Krohg oli sügavalt usklik ning talle meeldisid seinamaalid, mis kirikutes. Krohgi õpetas nooruspõlves Henri Matisse isiklikult ning just viimase stiil andis omakorda tõuke, et seinamaalil kujutada nii igapäevaelu kui samas tuua sisse liialdatud seiku. Kuidas muudmoodi nimetada sedagi, et näiteks maali allosas on draakon, kelle keha läbib mõõk. Draakon üritab mõõka omaenda kehast välja rebida.

Seinamaali mõõtmed on 4,9 meetrit korda 7,9 meetrit. See jaotub kaheksaks paneeliks - all suurem osa ja ülalpool seitse väiksemat. Selgelt on näha, et all on kujutatud häda ja viletsust. Värvitoonid on tumedad ning kajastub, kuidas inimesed üritavad ülespoole ronida, kus helgem. Pürgitakse sinna, kus seisab müütiline tulilind fööniks. Krohg soovis seda tuua välja kui kujundit ÜROst, mis tulevikus päästab maailma. Samamoodi kui kristlaste meelest tegi seda omal ajal Jeesus Kristus.

ÜRO

Fööniksi kõrval on näha rõõmsat rahvahulka, kel erinev etniline taust, ent kõik on ühtehoidvad. Sellega tahtis kunstnik sümboliseerida, et ÜRO seisab rahu ja individuaalse vabaduse eest. Fööniksi pea kohal aga on omakorda õnnelik paar ja lapsed. Ka see peaks näitama harmooniat ning rahu.

Vasakul võib näha naist, kes avab akna, et päikesekiired ruumi jõuaks. Tema kõrval upitab üks meest üles naist, kes veel all pimeduses ehk viletsuse küüsis. Kõrgemal aga on seltskond, kes omavahel kaupleb ning tööriistu ja vilja vahetab. Antud stseen viitab, et ÜROs peaksid riigid hüvesid sõbralikult jagama.

Paremasse nurka vaadates aga võib näha meest hobusega, tema kohal omakorda naist mikroskoobiga ning ühte meest teleskoobiga. See illustreerib teadmistejanu ning seda, et hinnatakse teadust ning tervishoidu.

Ülal keskel võib veel näha hetki loodusest ning inimesi oma tegemiste keskel - nii maalimas, tantsimas, klaverit mängimas kui ehitamas. On tõlgendatud, et ehitusobjektiks võib olla Oslo linnavalitsus. Viimase püstitas reaalses elus eespool mainitud Arnstein Arneberg.

Tõlgendamisruumi maalil nähtavale on ilmselgelt rohkelt. Üldiselt leitakse, et tervikuna sümboliseerib teos seda, et keskmes on inimlikkus - kuidas saadakse üle sõdadest ja üldisest muserdusest ning minnakse produktiivse harmoonia suunas.

Keerukas teos segab keskendumist

Maal põhjustas kohe palju vastuolusid. Välismeedias on kajastatud, et ÜRO juures tegutsevad kunstivaldkonna eksperdid heitsid ette, et teos segab liikmesriikide esindajate tööd - selle asemel, et teemadesse süüvida, vahitakse hoopis maali. Los Angelese Times kajastas toona, et maal on paras väljamõeldis ehk ei peegelda reaalselt elu. Üks BBC korrespondent aga torkas, et tegu on maailma kõige halvema maaliga.

Küsimusi tekitas seegi, kas Krohg oli maali tehes üldse sõltumatu või käis kõik ÜRO peasekretär Trygve Halvdan Lie taktikepi järgi. Küsimusi on tekitanud ka rahastus, kes selle ikka kinni maksis, kas Norra riik või mõni eraisik/organisatsioon, kel omakasupüüdlikud motiivid?

Muidugi on ka palju neid, kes teost kiidavad ja seda suisa geniaalseks peavad. See sobitub hästi hobuserauakujulise laua taustaks. Seinamaal avati pidulikult 1952. augustis. Trygve Halvdan Lie selle valguses kaua särada ei saanud, sama aasta novembris pidi ta ametist taanduma, kuna Korea sõjaga seotud vastuolud tipnesid riikidevaheliste lahkhelidega. Oli vaja muutusi - peasekretäri ameti võttis üle Rootsi diplomaat Dag Hammarskjöld.

Aastatel 2010-2013 toimusid seinamaali ulatuslikud restaureerimistööd. Nende tarbeks andis Norra valitsus üle 8,2 miljoni dollari.

Eesti alistas hääletusel Rumeenia
ÜRO julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone).

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus.

2019. aasta suvel toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget. Eesti kandideeris ÜRO julgeolekunõukokku Ida-Euroopa grupis koos Rumeeniaga ja osutus teises voorus valituks.