„Seda seadusjärgset pensioni ta ametiaja lõppedes ei saa, sest tema arvates tuleks seda seadust muuta. Just seetõttu ei rakenda ta seda ka enda jaoks. (...) Me elame ajastul, mil valitud inimesed peaksid olema eeskujuks," vahendas ajaleht Le Parisien presidendikabineti allikat.

Väljaanne tuletab meelde, et president on ainus, kellel on selline eriline tasustamiskord. Vastavalt 1955. aasta seadusele saavad endised riigipead ametist lahkumisel eluaegse toetuse, mis võrdub riiginõuniku palgaga - hetkel 6220 eurot kuus.

Allika sõnul ei soovi Macron selle otsusega end avalikkuse silmis meeldivamaks muuta, vaid üksnes olla järjekindel, loobudes eluaegsest pensionist, millele tal on õigus pärast volituste täitmist 2022. aastal. Järjepidevus eeldaks ka, et 1955. aasta seadust ei kohaldata enam ükskõik millisele tulevase presidendi puhul.

Samuti otsustas Macron tulevikus mitte osaleda Prantsusmaa konstitutsiooninõukogus. Riigi endised presidendid on selle nõukogu eluaegsed liikmed, töötasuga 13 500 eurot kuus.

Otsus, mis sai teatavaks Macroni viibimise ajal Côte d'Ivoire'is, tuli pensionireformi vastase meeleavalduste 17. päeval.