Alates 2018. aastast üle Baltikumi tegutsenud kümneliikmelise grupi tegevus oli suunatud rahaliste hüvitiste väljapetmisele Eestis ja Lätis tegutsevatelt kindlustusseltsidelt.
Eesti Vienna Insurance Groupi (BTA, Seesam ja Compensa) kelmuste ennetus- ja uurimisosakonna juhataja Janek Ljäkini sõnul toimusid kõik juhtumid tavapärases liikluses sõidurea vahetamisel või ringteel ning olid kelmide poolt tahtlikult esile kutsutud.

„Õnnetusjuhtumite toimumiskohtadeks valisid Venemaalt pärit kelmid välja paigad, kus oli võimalik autojuhtide tähelepanematust ja eksimust hõlpsalt ära kasutada. Õnnetuste korraldamiseks kasutati üksnes võimsaid ja kalleid luksusautosid, millega oodati n-ö põhjustajat, kes neil ristmikul või sõidurea vahetamisel ette sõidaks. Kahjude käsitlemisel kogutud tõendite põhjal ei olnud liiklusõnnetuses süüdilavastatutel võimalik kokkupõrkeid praktiliselt vältida,“ selgitas Ljäkin kelmide skeemi.

Tänaseks on kindlaks tehtud Tallinna ringristmikel toimunud viis sarnast juhtumit, kus kasutati ära teiste liiklejate tähelepanematust ja tehti neist tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustajad.

Rahvusvaheline koostöö ja koostöö teiste kindlustusseltsidega on andnud võimaluse teha kindlaks kümme sarnastel asjaoludel toimunud kahjujuhtumit. Kindlustaja sõnul küündisid kelmide kahjunõuded igas juhtumis keskmiselt 15 000 euroni, mida iga hinna eest kahjukäsitlejaid ja kõnekeskuse töötajaid survestades püüti kätte saada.

„Kogutud info analüüsimisel leidsime, et sõidukitel esinesid kahjustused samas piirkonnas juba varasemalt ning neid üritati katta või varjata uuest kokkupõrkest tekkinud jälgedega. Juhtumite lahendamisel selgus, et samu liiklusõnnetustes osalenud sõidukeid oli kasutatud ka väljaspool Eestit sarnastes liiklusõnnetustes. Samuti esines kindlustusseltsidele esitatud dokumentidel võltsimise tunnuseid ja muudetud oli ka õnnetuse toimumise kuupäevi kindlustushüvitise saamise eesmärgil,“ rääkis Vienna Insurance Groupi esindaja.

Ljäkin toonitab, et pikaajalise kogemusega kindlustusuurijatel on lai kontaktide võrgustik ja seetõttu on võimalik väikseimgi vale kiiresti tuvastada.

Kergelt pääsevad kindlustaja sõnul need kelmid, kes loobuvad nõudest kahjukäsitlemise algstaadiumis või pärast selgitavat vestlust. Probleemsete ja keeruliste kahjunõuete lahendamisel teeb kindlustusselts kulutusi põhjalikule uurimisele ja ekspertiisile, seega ei ole harvad ka olukorrad, kus kogutud tõendid viivad kelmi loodetud tulu asemel pikema suhtluseni politseiga. Eesti karistusseadustik lubab kindlustuskelme karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

„Kui liiklusõnnetus on juhtunud, siis soovitame osalistel vormistada võimalikult selgelt toimunud õnnetus koos selle osalistega. Kirja tuleb panna sõidukite andmed, juhtide nimed, dokumendinumbrid ja kontaktid. Samuti autodes istunud reisijad ja nende asukoht autos, võimalusel ka nimed ja kontakttelefonid. Võimalusel tuleks fikseerida kõigi kokkupõrkes osalenud sõidukite liikumiskiirus enne kokkupõrget, asukoht sõidutee või ristmiku suhtes enne ja pärast kokkupõrget. Mobiiltelefon on sellises situatsioonis tänuväärne abiline, mis võimaldavad teha fotosid sõidukitest, liiklusõnnetuse osalistest, esitatud dokumentidest, sõidukite asenditest teel ning tekkinud kahjustustest. Hästi vormistatud ja jäädvustatud liiklusõnnetus on otsene kaitse kelmide eest ning võimaldab lahendada kiirelt kahjujuhtumi ja teha õiglane hüvitamise otsus,“ jagas kindlustaja soovitusi liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks.