Musharraf haaras võimu sõjaväelise riigipöördega 1999. aastal ja oli riigi president aastatel 2001-2008, vahendab BBC News.

Praegu viibib Musharraf Dubais. 2016. aastal lubati tal enese ravimiseks riigist lahkuda.

Süüdistus on seotud põhiseaduse kehtimise peatamisega Musharrafi poolt 2007. aastal, kui ta kehtestas erakorralise seisukorra oma võimuaja pikendamiseks.

Musharraf tegi varem sel kuul haiglast videoavalduse, milles nimetas endavastaseid süüdistusi alusetuteks.

Musharraf on esimene Pakistani sõjaline valitseja, kes on kohtu alla antud põhiseaduse tühistamise eest. Kolmest kohtunikust koosnenud kolleegium langetas surmaotsuse häältega 2-1.

2007. aasta novembris peatas Musharraf põhiseaduse kehtimise ja kehtestas eriolukorra, mis kutsus esile protestid. 2008. aastal astus Musharraf tagasi, et vältida ametikuritegude eest süüdi mõistmist.

Kui 2013. aastal valiti Pakistani peaministriks Musharrafi vana rivaal Nawaz Sharif, kelle ta 1999. aastal kukutas, algatas Sharif Musharrafi vastu riigireetmise kohtuprotsessi ja 2014. aasta märtsis esitatigi Musharrafile süüdistus riigireetmises.

Musharraf väitis, et süüdistus on poliitiliselt motiveeritud ja tema 2007. aasta tegevus oli valitsusega kokku lepitud. Kohus seda juttu aga kuulda ei võtnud.

Pakistani põhiseaduse järgi võib igale riigireetmises süüdimõistetule surmanuhtluse määrata. Musharraf on elanud alates 2016. aastast Dubais ja on keeldunud kohtu ette ilmumast.

Pakistanis on paljud armeejuhid valitsenud riiki pärast riigipöördeid kas otseselt, nagu tegi Musharraf, või avaldanud olulist mõju poliitikale tsiviilvõimu ajal. Musharraf on aga nüüd esimene armeejuht, kellele on selline süüdistus esitatud, ja usutakse, et mõjukas sõjavägi on juhtumit hoolikalt jälginud.