Valimiseelsel õhtul BBC-st parteikogunemiste otseülekandeid vaadates paistab konservatiivse partei sõnum nii veenev ja meisterlik, et hakka või uskuma. Lihtsad lubadused: rohkem haiglaid ja õdesid, rohkem politseinikke, koolid korda, arstiabi korda. Boris Johnson küsib, mitu haiglat me ehitame? Rahvas kooris: 40! Mitu politseinikku juurde tuleb? Rahvas kisab: 20 000!

Kogu asi on äärmiselt veenev, professionaalne, detailideni läbi mõeldud, suursugune. Partei liidrid on viisakalt riides, kena väljanägemisega, kõnelevad poodiumi tagant, karismaatiliselt. Rahvas juubeldab õnnelike nägudega ümber. Kõnelejad korrutavad mantrat “Get Brexit done”, mida rahvas iga kord kaasa ütleb ja juubeldab.
Lehelugeja Londoni metroos

Johnson viskab nalja, rahvas naerab, plaksutab, hõiskab. Kui Boris kõneleb, hüütakse Bo-ris, Bo-ris. Ta lõpetab oma ettekande kalambuuriga: „Let’s be carbon neutral by 2050 and Corbyn neutral by Christmas (süsinikuneutraalsus aastaks 2050, Corbynist vabaks jõuludeks)!”.
Pärast konservatiivide etteastet näitab BBC populaarsuselt teise, leiboristliku partei kogunemist. Esimene kõneleja, leiboristide parlamendiliige Meg Hillier ei ole konservatiividega võrreldes sama veenev ega karismaatiline. Ei ole ka järgnevad. Sõnavõtud leiavad aset väikses roosas ruumis, kus vastupidiselt konservatiivide kogunemisel ei ole näha publikut ega toetajaid. Roosas ruumis istuvad kõneleja taga mõned parteiliikmed punastes T-särkides, näod loppis, prillide taha varjunud.
Tänane tasuta Londoni linnaleht

Kontrast on suur ja üritus tundub eelmise kõrval isegi amatöörlik. Pärast konservatiivide meistriklassi mõjuvad leiboristide püüdlused nagu arstitudengite huvialaringi presidendi valimine. Pärast esimest kõnelejat laulab kohalik folkartist Grace Petrie, end kitarril saates. Võrreldes konservatiivide väljapeetud, läbimõeldud nüanssidega etteastega, kus esinesid enesekindlad, jõulised poliitikud, mõjub leiboristide kogunemine natukene naiivselt, vähemõjukalt.

Valimiseelsel päeval jagatakse Londonis lisaks hunnikute viisi tasuta linnalehte, mille kaanelt vaatab vastu Boris Johnson. Peaministri leiab seest veel neljalt pildilt. Valimispäeval on kohalike lehtede pilt kirjum, kuid mõnele otsustusvõimetule või ükskõiksele valijale võib just metroos silmatud leht anda tõuke minna ja lipik kasti panna.

Sama lugu nagu Briti rahvusringhäälingu ülekandega, millest kumas selgelt läbi konservatiivide jõud asju muuta, “Brexit ära teha”, nagu nende valijad tahavad. Leiboristide kampaania jäi nõrgaks.