Suriname president mõisteti 20 aastaks trellide taha
74-aastane Bouterse on praegu ametlikul visiidil Hiinas ja tal on kaks nädalat aega süüdimõistva kohtuotsuse edasikaebamiseks, vahendab uudistekanal BBC.
Ta mõisteti süüdi 15 poliitvangi kohtuvälise hukkamise kavandamises ja tellimises.
President on neid süüdistusi varem eitanud.
Ta väitis, et ohvreid, kelle sekka kuulusid advokaadid, ametiühingute juhid ja ajakirjanikud, tulistati Lõuna-Ameerika riigi pealinnas Paramaribos, kui nad üritasid põgeneda kolooniaalaegsest kindlusest.
Bourtese tüüris Surinamet 1980. aastatel sõjaväe valitsuse juhina ja de facto riigipeana.
Ta asus presidendiks 2010. aastal pärast demokraatlikke valimisi ja valiti uueks ametiajaks 2015. aastal.
Kohus leidis, et president juhtis operatsiooni, milles osalesid tema alluvuses olevad sõdurid, röövides 16 valitsuse kriitikut, nende seas olid juristid, ajakirjanikud ja ülikoolide professorid.
Ainult üks kinnipeetuist - ametiühinguliider - elas veresauna üle ja suutis Bouterse vastu tunnistusi anda.
Pärast aktiivset osavõttu peaminister Henck Arroni vastasest riigipöördest 1980. aastal ülendati Bouterse armee juhiks, millega temast sai Suriname de facto juht kuni 1987. aastani.
Hiljem lahkus ta armeest, asudes tüürima 2010. aastal võimule tulnud Rahvusdemokraatlikku Parteid (NDP).
Partei on üritanud kohtuprotsessi, mis algas 12 aastat tagasi, korduvalt peatada. Kuus süüalust on vahepeal surnud.
2012. aastal võttis rahvusassamblee vastu amnestiaseaduse, millega anti Bouterse'ile immuniteet, mis hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistati.
1999. aastal mõisteti Bouterse Hollandi kohtu poolt tagaselja süüdi narkokaubanduses - ka neid süüdistusi riigipea eitab.
