Vene ajaloolase tapetud ja tükeldatud tudeng sängitati koduküla mulda
Administratsiooni ametnik ütles, et mälestusjumalateenistus korraldati külas asuvas Püha Kolmainuse kirikus. Ohvrit tulid mälestama sajad inimesed, kes ei mahtunud kõik pühakotta ära, nii et osa neist seisis hoovis. Toodi ka ohtralt lilli. Pärast seda teenistust korraldati ühel kohalikul kalmistul matused, kus viibisid ainult noore naise sugulased ja lähedased, märkis ametnik.
Tema sõnul nägi matustel ainult kinnist kirstu, sest tapja oli ta tükeldanud. "Keegi ei öelnud midagi, pisaraid oli palju," rääkis kohalik ametnik.
Tüdruku tapmises ja tükeldamises võeti vahi alla tema elukaaslane, Peterburi ülikooli 63-aastane ajaloodotsent Oleg Sokolov.
Peterburi uudisteportaali Fontanka teatel tappis Sokolov Ještšenko une pealt. Seni arvati, et Sokolov tulistas teda väikesekaliibrilise vintpüssi kärbikust konflikti käigus. Täpsustatud informatsiooni järgi heitis Ještšenko kärarikka tüli järel magama, Sokolov tulistas aga teda neli korda meelekohta.
Tragöödia leidis aset 7. novembril. 9. novembril tõmmati alkoholijoobes Sokolov Peterburis välja Moika jõest. Tema seljakotist leiti küljest raiutud naisekäed. Tapetu pea leiti Sokolovi korterist, keha aga Jekateringofka jõest, kuhu vool oli selle Moikast kandnud.
11. novembril esitati Sokolovile ametlik süüdistus mõrvas ja ta viibib eeluurimisvangistuses. Ülekuulamisel rääkis Sokolov, et mõrva põhjus oli konflikt Ještšenko armukadeduse pärast tema varasematest kooseludest pärit laste suhtes. Sokolovi sõnul muutus naine mingil hetkel „koletiseks muinasjutust”. Edasi kavatses Sokolov sooritada enesetapu Peeter-Pauli kindluses Napoleon Bonaparte’i vormiriietuses (Napoleoni uurimine oli Sokolovi põhiteema ajaloolasena).
Naaber väitis, et kuulis läbi seina, kuidas Ještšenko nimetas Sokolovi värdjaks ja mees karjus vastu, et naine on tänamatu elajas.
