Morales teatas Twitteris, et Boliiviast lahkumine on valus, aga ta naaseb suurema jõu ja energiaga, vahendab BBC News.

Mehhiko välisminister Marcelo Ebrard kinnitas, et Morales astus Mehhiko valitsuse lennuki pardale.

Boliivia sõjaväeülem andis aga sõduritele käsu toetada politseinikke, kellel on olnud kokkupõrkeid Moralese toetajatega. Umbes 20 inimest on nende käigus viga saanud.

Morales kutsus enne seda oma toetajaid astuma vastu „tumedatele jõududele”, mis ta tagasi astuma sundisid.

Endine kokakasvataja Morales valiti Boliivia presidendiks esimest korda 2006. aastal. Teda on tunnustatud vaesuse vastu võitlemise ja riigi majandusliku olukorra parandamise eest, aga samas lasi ta end oktoobris neljandat korda presidendiks valida väidetavalt pettuse teel.

Moralese vastased on tähistanud tema tagasiastumist üle kogu riigi ilutulestike ja lippude lehvitamisega, samas kui tema pooldajatel on olnud kokkupõrkeid politseiga pealinnas La Pazis ja El Altos.

USA president Donald Trump nimetas Moralese tagasiastumist oluliseks hetkeks demokraatia jaoks läänepoolkeral.

Venemaa välisministeerium teatas aga, et vägivallalaine, mille päästis valla opositsioon, ei võimaldanud Moralesel oma presidendimandaati teostada.

Kuuba presidendi Miguel Díaz-Caneli sõnul toimus parempoolsete vägivaldne ja argpükslik riigipööre demokraatia vastu.

Solidaarsust Moralesega väljendasid ka sotsialistide juhitud Nicaragua ja Venezuela.

Hispaania väljendas muret Boliivia armee rolli üle, teatades, et see sekkumine viib tagasi Ladina-Ameerika minevikuhetkede juurde.

Boliivia senati asepresident Jeanine Áñez teatas, et võtab riigi juhtimise üle kuni uute valimiste korraldamiseni. Asepresident Álvaro García, senati president Adriana Salvatierra ja parlamendi alamkoja spiiker Víctor Borda astusid kõik tagasi ja järjekorras järgmine riigi ajutise juhi koha täitmiseks oligi Áñez.