„Täna puutume me kokku katsetega kahandada kunstlikult, ma tahan seda rõhutada, just nimelt kunstlikult, jõhkralt, mõnikord tseremoonitsemata, vene keele ruumi maailmas, tõrjuda ta perifeeriasse,” ütles Putin eile Vene Keele Nõukogu istungil, vahendab TASS.

„Sõda vene keelele ei kuuluta mitte ainult kooparussofoobid, aga me täheldame ka seda, see pole saladus, igasugused marginaalid töötavad aktiivselt ja agressiivselt, agressiivsed natsionalistid, kahjuks, mõnedes riikides muutub see täiesti ametlikuks riiklikuks poliitikaks,” märkis Putin.

Putini sõnul on sellise poliitika taga surve, otsene inimõiguste rikkumine, sealhulgas õiguse emakeelele, kultuurile ja ajaloolisele mälule rikkumine. „Meil, meie maal lasub hiiglaslik vastutus vene keele, vene kirjanduse hoidmise, arendamise ja levitamise eest,” ütles Putin.

Putin kutsus üles mitte nimetama vene keelt relvaks, et tema vastu ei võideldaks nagu relva vastu. „Ärgem kasutagem selliseid sõnu. Selles on mõte – mitte kasutada neid, sest kui see on relv, hakatakse selle vastu võitlema nagu relva vastu. Selle vastu võideldakse niigi, aga teistel kaalutlustel. Jah, see on teadaoleval määral jõud, pehme jõud, ja sellest täiesti piisab,” kommenteeris Putin oma nõuniku Vladimir Tolstoi väidet, et vene keel on võimas relv.

Putin viitas sellele, et ühe või teise riigi mõju maailmas ei määra mitte relvad, vaid majandus, aga relvad, kultuur, haridus ja teadus tulenevad majandusest.

Putin ei olnud nõus ka teise istungil osalenu väitega, et turuseadused viivad keelte väljatõrjumiseni. „Ei vii, vastupidi. Veel nõukogude ajal õpiti kogu Ida-Euroopas aktiivselt vene keelt, sest oli otstarbekas ja kasulik selle sõna mitteprimitiivses tähenduses osata vene keelt – peamine partner oli Nõukogude Liit ja sellest oskusest sõltus karjäär,” selgitas Putin.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas huvi vene keele vastu Putini sõnul vaibuma ja seda vaibumist õhutatakse kunstlikult, sest Venemaad peljatakse endiselt.