Saudi Araabia juhitud koalitsioon on võidelnud Jeemeni mässuliste vastu alates 2015. aastast. Kinnitatud andmetel on selles konfliktis hukkunud või vigastada saanud ligi 18 000 inimest. Tegelik number arvatakse olevat suurem.

Umbes 24,1 miljonit inimest Jeemenis vajab mingisugust humanitaarabi või kaitset, teatas ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo oma 2018. aasta raportis, nimetades seda kõige hullemaks humanitaarkriisiks maailmas.

Vaatamata nendele numbritele ja sõja lähenedes juba kuuendale aastale, on paljud Euroopa Liidu riigid uimaselt reageerinud, mis puudutab relvatehinguid Saudi Araabiaga, ja mõned pole üldse reageerinud.

Suurbritannia peatas relvaekspordi Saudi Araabiasse alles 2019. aasta juunis, kui apellatsioonikohus leidis, et ekspordilitsentsid on ebaseaduslikud, sest tollane valitsus ei suutnud korralikult hinnata rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi ja ohtu tsiviilisikutele.

Septembri lõpus teatas aga Suurbritannia kaubandusminister Liz Truss, et on toimunud kolm „tahtmatut” relvamüügikeelu rikkumist.

Prantsusmaa on eksportinud Saudi Araabiasse soomussõidukeid, mis Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) vanemteaduri Peter Wezemani sõnul on selline varustus, mis tõenäoliselt satub Jeemenisse, Jeemeni piirile või kasutatakse seda Jeemeni konfliktis.

2018. aastal oli Saudi Araabia Prantsusmaa suuruselt teine relvamüügiklient enam kui miljardi euro suuruse ekspordiga.

Selle aasta mais ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et on teadlik Prantsuse relvade müümisest Saudi Araabiale, aga viimane kinnitab, et neid ei kasutata tsiviilisikute vastu.

Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly on öelnud, et viimasel ajal ei ole müüdud relvi, mida kasutatakse Jeemenis, aga sel aastal lekkinud dokumendid näitavad midagi muud.

Saksa valitsus lõpetas relvade müümise Saudi Araabiale 2018. aasta oktoobris pärast Washington Posti ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrvamist Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis.

Samas ei kehti keeld teistele Saudi Araabia juhitud koalitsioonis osalejatele, mistõttu on kostnud kriitikat, et Saksa valitsus annab ikkagi relvi, mida kasutatakse Jeemeni sõjas.

Hispaania teatas 2018. aastal, et peatab relvaekspordi Saudi Araabiasse, viidates sedatüüpi relvade otsesele kasutamisele tsiviilelanikkonna vastu.

Hispaania valitsus taganes aga sellest otsusest vaid nädalaid hiljem, kui saudid ähvardasid tühistada ehitustehingu, mis oleks tuhanded inimesed Lõuna-Hispaanias tööta jätnud.

Nimetatud Euroopa riigid on kõik maailma kümne suurema relvaeksportija hulgas ja Saudi Araabia on maailma suurim relvaimportija.

Türgi on aga maailma suuruselt 13. relvaimportija.

Põhjuseks võib olla ka see, et eurooplastel pole mingit liitlassuhet Jeemeni Houthidega, kelle vastu Saudi Araabia võitleb, küll aga kurdidega, kes olid otsustava tähtsusega partnerid võitluses Islamiriigi vastu. Võitlus Islamiriigi vastu on läheduse tõttu Euroopale eriti tähtis, aga sellel, mis juhtub Jeemenis, pole otsest mõju, see ei vii pagulaste ja potentsiaalsete terroristide Euroopasse valgumiseni.