Suurbritannia liberaaldemokraatide seast sel kevadel europarlamenti valitud, kuid Saksa päritolu eurosaadik Irina von Wiese rääkis Delfile, et hetkel on tekkinud Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel nokk kinni, saba lahti probleem seoses uue ajapikenduse andmise ja selle eesmärgiga.

Mis Brexitiga toimub? Inimesed ei suuda enam üldse aru saada. Kas teie suudate seda öelda?

Ma olen samuti üks neist inimestest, meil kõigil on raske aru saada.

Hetkel on tegemist nokk kinni, saba lahti probleemiga. Räägin iga päev EL-i riikide kolleegidega – olen ise Saksa päritolu, aga räägin lisaks sakslastele loomulikult prantslaste ja teistega ja eriti just Prantsusmaalt kuuleme küsimusi seoses uue pikenduse andmisega Suurbritanniale – milleks seda anda? Põhjuseks saaks olla kaks asjaolu: kas valimised või uue referendumi korraldamine. Ja lisaks muidugi oleks üldse EL-ist väljaastumise protsessi lõpetamine.

Mitte ühtegi neist ei mainitud EL-ile saadetud ja ajapikendust palunud kirjas.

Suurbritannias aga vaadatakse nii, et me vajame kõigepealt ajapikendust ja siis otsustame, mis me sellega teeme.

Nii see asi ei tööta.

Nüüd, kui Boris Johnson on küsinud valimiste korraldamist. Kui me nüüd teeme valimised detsembris, siis on ikka oht, et me ei saa ajapikendust või saame vaid prantslaste soovitus ühe kuu pikkuse pikenduse ja meil ei oleks ikka aega valimiste või referendumi korraldamiseks. Aega poleks ka parlamendis seda Johnsoni kokkulepet korralikult läbi arutada. Minu meelest on see kohutav kokkulepe, palju hullem, kui Theresa May oma. Sellega on palju probleeme, seda oleks vaja parlamendis parandada ja arutada. Aga selleks on vaja vähemalt kolme kuu pikkust ajavaru, et me täiesti kindlalt väldiksime katastroofilist leppeta väljakukkumist EL-ist.

Mis on siis Johnsoni ja May kokkulepet vahe. Ütlete, et praegune on palju hullem, miks?

Jah, see on palju halvem. Kohe seletan.

Esimene erinevus on see, et see jätab ikka võimaluse, et kukume EL-ist välja ilma leppeta. Miks? Sest sellel leppel puudub varulahendus. See tähendab, et kui me ei jõua EL-iga vabakaubandusleppes järgmise aasta lõpuks kokkuleppele – see on ju juba väga lähedal – on ikka võimalus, et kukume lihtsalt 2020 aasta lõpus välja. Meil on ainult aasta, mis tähendab, et ettepanekud vabakaubandusleppeks tuleks vormistada juba juuliks, et selle saaks tööle panna. Ja see on ikka väga suur „kui“.

Teiseks – kõik May kokkuleppes olud olulised asjad nagu sotsiaalsed tagatised, töötajate õigused ja keskkonnastandardid, kõik see on liigutatud kohustuslikust lahkumisleppest mittekohustuslikku poliitilisse deklaratsiooni. Teisisõnu pole mingit garantiid, et me kõike seda saame. Kui Johnson on ikka siis ikka valitsuse eesotsas on palju tõenäolisem, et valitakse standardite alandamise tee - kuulus Thames’il asuva Singapuri variant.

See on täitsa võimalik väljavaade, sest kui tahame peale Brexitit jääda maailmas konkurentsivõimeliseks, saaksime seda teha vaid kõige madalamaid standardeid kasutades. Ja see tähendab tõeliselt halba nii kõige vasematele kui keskkonnale. Britid aga hoolivad keskkonnast.

Viimaseks pole ikka veel garanteeritud kodanike õigused. Meil pole mingit garantiid, et EL-i kodanikke, kes pole saanud riiki jäämist lubavat staatust 2020. aasta lõpuks, ei deporteerita. Meil pole mingeid selgeid juhiseid, kuidas inimesed selle staatuse saavad, mis on täiesti vastuvõetamatu. Sellest imelikust mehhanismist tuleb lahti saada ja lisaks peaks olema olemas ka sõltumatu hindaja.

Juhul, kui nüüd korraldatakse siiski uued valimised, mida see tähendaks uue parlamendi vaates? Kas üldse oleks hea uusi valimisi korraldada – avaliku arvamuse küsitlustes juhib ju Johnson selgelt..

Ma ei võtaks seda väga tõsiselt. Ma arvan, et kõige tõenäolisemaks tulemuseks oleks taas selge enamuseta parlament.

Taaskord?

Jah. Pole mingit võimalust, et keegi saaks selge enamuse. Liberaaldemokraatidena loodame muidugi, et neil valimistel saabuks kaheparteisüsteemi lõpp ja me saaksime kolmandaks erakonnaks parlamendis.

Me oleme ainus erakond, kes on selgelt ja üheselt EL-i jäämise poolt. Seega, kui inimesed tahavad hääletada EL-i jäämise poolt, siis saavad nad seda teha ainult meid valides. Kui nad just ei ela Šotimaal ja ei taha samal ajal Šotimaa iseseisvuse poolt hääletada, mida ka paljud šotlased ei taha.
Leiboristid on täiesti lootusetult kahestunud Brexiti küsimuses. Teame, et Jeremy Corbyn on tegelikult Brexiti pooldaja, kes tahab lihtsalt enda kokkulepete lahkumiseks sõlmida. Tema tahaks jääda EL-i tolliliitu, mis aga ausalt öeldes on täiesti idiootne idee. Muidugi oleks parem Johnsoni kokkuleppes, kuid tähendaks, et meile kehtiksid ikka EL-i seadused, kuid me ei saaks neid mõjutada. See oleks Norra või Šveitsi variant, mis aga pole ligilähedaseltki nii hea, kui see, mis meil on praegu.

Liberaaldemokraadid saavad valimistel hea tulemuse ja me ei karda valimisi. Kuid kõige olulisem on praegu tagada ajapikendus vähemalt jaanuari lõpuni.

Aga mis on uue referendumi võimalus? Kas seda ikka kaalutakse?

Meie tahame küll uut referendumit. Olime esimene erakond, mis ütles, et 2016 referendum oli lootusetult vigane, seda varjutas valijatega manipuleerimine, desinformatsioon, valed. Teame, et inimesed võivad ka oma meelt muuta ja täna näitavad kõik küsitlused, et enamus inimesi tahaks EL-i jääda. Muidugi vajame teist referendumit.

Seega, kui nüüd tulevad valimised, siis need saavad olema nagu peaaegu referendum. Kuigi referendumit oleks palju lihtsam pärast interpreteerida. Meil on valmis ka ettepanek parlamendis esitamiseks, et panna referendumile ükskõik milline kokkulepe, mis siis Brexitiks lõpuks saavutatakse ning kus teiseks valikuks oleks jääda EL-i praegustel tingimustel. Kahjuks pole selle läbiminekuks praegu parlamendis vajalikku enamust aga kui selle saavutame, siis on see parim meie eesmärgi saavutamiseks, mis on Brexiti peatamine.