Õppustel, mille viimast etappi juhtis isiklikult Venemaa president Vladimir Putin, tekkis plaaniväline olukord, rääkisid Vedomostile kaks kaitseministeeriumile lähedast allikat. Vaikese ookeani laevastiku 25. allveelaevade diviisi kuuluv tuumaallveeristleja K-44 Rjazan lasi 17. oktoobril välja ainult ühe mandritevahelise ballistilise raketi R-29R Tšiži polügooni pihta, mitte kaks, nagu teatas pressikonverentsil 14. oktoobril rahvusvahelise sõjalise koostöö peavalitsuse ülema kohusetäitja Jevgeni Iljin. Teine R-29R ei väljunud šahtist ja allveelaev naasis baasi väljalaskmata raketiga.

Olukord võis tekkida allveelaeva mõnede süsteemide ülesütlemise tõttu, mille kaudu antakse väljalaskmiskäsk, pakkus üks allikas. Täpsed põhjused peab välja selgitama Vaikese ookeani laevastiku, sõjamerelaevastiku peastaabi ja kaitsetööstuse esindajatest koosnev erikomisjon.

Rakett R-29R kuulub kompleksi D-9R koosseisu, mida veel nõukogude ajal paigaldati projekti 667BDR Kalmar allveelaevadele. Rjazan on viimane sedatüüpi alleveelaev, mis on lahinguvalmis: kõik teised on kas utiliseeritud või ootavad seda. Relvastusse võtmise hetkel 1977. aastal oli R-29R lahingrakettide hulgas revolutsiooniline: see oli esimene merel baseeruv mandritevaheline ballistiline rakett maailmas, millel oli mitu eraldi juhitavat lõhkepead. Praegu on Venemaa peamine mererakett moodsam Sineva, mille seeriatootmine toimub Krasnojarski masinaehitustehases ja mis paigutatakse projekti 667BDRM allveelaevadele. R-29R-i väljalaskmised õppustel olid vajalikud nende ressursi pikendamiseks, mis on juba niigi tegelikkuses ammendunud, rääkis sõjamerelaevastiku peastaabile lähedane allikas Vedomostile.

Need raketid on olnud relvastuses üle 40 aasta ja sajaprotsendist tulemust vananenud mandritevaheliselt ballistiliselt raketilt oodata ei maksa, kommenteeris ajakirja Arsenal Otetšestva toimetaja Viktor Murahhovski. „Isegi uuemate strateegilise iseloomuga toodete ekspluateerimistähtaegade pikendamisel juhtuvad äpardused.”

Õppustel Grom-2019 oli kavas kontrollida strateegiliste tuumajõudude tegevuse ladusust. Osales umbes 12 000 sõjaväelast, strateegiliste raketivägede 213 stardiseadeldist, üle saja lennuaparaadi (sealhulgas viis strateegilist pommitajat), kuni 15 pealveelaeva ja viis allveelaeva. Kolme päeva jooksul toimus 16 tiib- ja ballistiliste rakettide praktilist starti. Erilist tähelepanu pöörati mandritevaheliste ballistiliste rakettide väljalaskmisele.