Vabariigi valitsuse seaduses seisab, et valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise, ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Riigikantselei aga jättis Kuusiku hüvitisest ilma, kuna Kuusik lahkus valitsusest omal soovil.

Kuusik aga leiab, et ta päev ministriametis on siiski sellist hüvitist väärt, kuna teda olevat sunnitud ametist lahkuma. Seetõttu andis ta asja halduskohtusse, et tuvastada peaminister Jüri Ratase 30. aprillil saadetud kirja õigusvastasus ja tuvastada, et Kuusik vabastati ametist Ratase ettepanekul. Lisaks soovib ta kahjuhüvitist kuue kuu palga ulatuses, milleks on 31 458,36 eurot.

Kohus määras Kuusikule täna tähtaja 1. novembriks, et kaebuse nõudeid täpsustada ja esitada täiendavad seisukohad. Samuti tuleks neil täpsustada, mitut tunnistajat soovivad üle kuulata, sest seni soovitud 3 tunnistajat, kelle jutt üksteist dubleeriks ei ole kohtu hinnangul praktiline.

Seni on Kuusik soovinud tunnistajana kaasata Jüri Ratast, Mart Helmet ja Maritn Helmet.

Kohus andis teisele osapoolele seisukohtade esitamiseks tähtaja 22. novembriks. Edasine menetluse käik selgubki peale nende tähtaegade möödumist.

Kuusikule maksti ametist tagasiastumisel välja palk 1,5 tööpäeva eest. See on 374,5 eurot (proportsionaalselt töötatud ajale). Lisaks ka esindustasu 74,9 eurot (maksuvaba).

Kuusik ütles ametist taganedes, et tegi seda üksnes valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides. "Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja," kinnitas Kuusik oma avalduses toona.