„Ebameeldiva, piinliku tähelepanu vältimine oleks meie vaatepunktist tähtis,” ütles Soome Välispoliitikainstituudi uurija Matti Pesu ajalehele Ilta-Sanomat.

Suvel sarjas Trump Rootsit, kes oli kinni pidanud ja mõistis hiljem vägivallatsemises süüdi USA räppari ASAP Rocky. Trump nõudis viimase vabastamist Rootsi peaministrilt Stefan Löfvenilt.

Taani jäi Trumpile ette samuti suvel, kui teatati, et Trump on huvitatud Taanile kuuluva Gröönimaa ostmisest. Trump lükkas edasi kohtumise Taani peaministri Mette Frederikseniga, sest Taani sõnul ei ole Gröönimaa müügis.

Nüüd sügisel tekitasid skandaali Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi telefonivestlust puudutavad paljastused. Trump nõudis Zelenskõilt muu hulgas demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Joe Bideni ja tema poja uurimise alla võtmist.

Pesu sõnul on üks võimalus piinliku tähelepanu alla sattumiseks Soome jaoks käimas olev uute hävituslennukite hange.

Trump on hanke edenemist kommenteerides juba korduvalt hämmastust tekitanud. Kui Niinistö külastas Valget Maja 2017. aastal, kuulutas Trump, et Soome ostab USA Boeingult hävitajad Super Hornet. Niinistö oli sunnitud Twitteris kinnitama, et see ei vasta tõele.

„See, et Trump kommenteeriks hanget avalikult sellises toonis, et seda peetaks protsessi sekkumiseks, ei oleks meie seisukohalt soodne. On selge, et hange tuleb vestluses esile ja see on normaalne. Oleks aga tähtis, et seda ei tehtaks Soomele kahjulikus valguses,” ütles Pesu.

Niinistö külastab USA-d erakordsel ajal, sest presidendi vastu on algatatud ametikuriteo juurdlus.

Tampere ülikooli rahvusvahelise poliitika professori Pami Aalto sõnul võib Trump saada Niinistöga kohtumisest võimaluse tähelepanu vähemalt hetkeks mujale suunamiseks.

Ekspertide ootused kohtumise suhtes on mõõdukad.

„Praegu ei ole suurte algatuste aeg Soome-sugustele tegutsejatele. Praegusel hetkel võideldakse selle eest, et jääks alles vähemalt jäänusedki Soomele kasulikust süsteemist, millesse kuuluvad näiteks igasugune mitmepoolsus ja rahvusvahelised kaubandussuhted,” märkis Aalto.

Pesu sõnul annab Niinistö ja Trumpi kohtumine vaevalt mingeid konkreetseid tulemusi ja suuri muutusi.

Pesu tuletas meelde, et Trump on suhtunud ettevaatlikult USA suurde rolli Euroopa julgeoleku tagamisel.

„Niinistö üritab artikuleerida, miks on Ühendriikide huvi Läänemere piirkonna ja Arktika vastu tähtis. Kindlasti rõhutatakse seda, kuidas Ühendriikide ja Soome partnerlus on arenenud ja et see teenib mõlema huve. Loomulikult loodame, et Ühendriikidest saadakse veoabi siia näiteks sõjaväeõppustel,” ütles Pesu.

„Ütleme nii, et Soome vaatepunktist on visiit õnnestunud, kui need pürgimused realiseeritakse peamiselt valitsuse tasemel, kui need ainult saavad presidendilt õnnistuse või pärituule,” lisas Pesu.