Tegu on üldse esimese korraga, kui Albaania riigipea Eestit külastab. Kadriorus toimunud pressikonverentsil rääkisid riigipead ettevõtlus- ja IT-koostöö ning turismi elavdamisest ja kiideti häid liitlassuhteid NATO-s. President Meta märkis, et kahel väikeriigil on Euroopa julgeolekuvajadustest ja EL-i ning NATO laienemisest ühesugune arusaam. President Kaljulaid meenutas, et Albaania osaleb ka NATO idatiiva turvamises ja kaotas tänavu Lätis toimunud õnnetusjuhtumis koguni kaks sõdurit. Eesti ametnikud on omakorda osalenud Albaanias tegutsevas EL-i piirivalvemissioonis.

Albaaniat aga huvitab praegu kõige enam see, et 17.-18. oktoobri EL-i tippkohtumisel tuleks otsus laienemiskõneluste alustamisest. „Tänan proua presidenti Eesti püsiva toetuse eest EL-i laienemisele,” ütles president Meta. „Ootame, et saame 18. oktoobril positiivse uudise.”

Kaljulaid rõhutas omalt poolt, et Eesti on EL-is alati toetanud avatud uste poliitikat, eeldusel, et uued kandidaadid liitumistingimusi täidavad. „EL ei tohi lihtsalt bussiuksi sulgeda ja minema sõita,” ütles Kaljulaid. „Me tahame, et te saaksite ühel päeval liituda. Muidugi peavad EL-i suunas liikuvad riigid reforme jätkama ja soovime teile nende reformide elluviimisel edu.”

Kreeka ähvardas vetoga

Meta sõnul tahab ka Albaania ette näidata käegakatsutavaid tulemusi ja tõi esile käimasoleva justiitsreformi, mis peaks aitama tõhustada ka võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Eelmise nädala lõpus avaldas liitumiskõnelustele toetust Saksa parlament, kelle sõnul on reaalse liitumise eeltingimuseks nii Albaania kohtu- kui valimissüsteemi parandamine. Välismeedia hinnangul aitab Saksa toetus tõenäoliselt leevendada ka Albaania suhtes seni skeptiliste Prantsusmaa ja Hollandi vastumeelsust.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis on aga ähvardanud, et tema riik võib kahepoolsete vaidluste lahendamiseni Albaania ühinemiskutse blokeerida. Kreeka on Albaaniale avaldatud survet põhjendanud nii kreekakeelse vähemuse õiguste kaitsega kui kahe riigi majandustsoonide piiri puudutavate kõneluste takerdumisega.

Meta siiski ei arvanud, et need küsimused oktoobri ülemkogul probleemi tekitaksid. „Meie suhted Kreekaga on suurepärased,” kinnitas ta tänasel pressikonverentsil. Ta lisas, et Albaania on valmis kõigi riikidega kahepoolseid vaidlusküsimusi arutama, ent liitumiskõnelusi need mõjutama ei peaks. „Oleme Eestile teie toetuse eest tõeliselt tänulikud,” kordas ta lõpetuseks.

Kaljulaid märkis, et liitumiseks vajalikud reformid tulevad kasuks liitujatele endile. „Räägime alati, et liitumine on pikk protsess,” ütles president. „Konkreetsetest kuupäevadest olulisem on see, et iga riik tunneks, et tal on õigus ise otsustada oma tuleviku üle ja selle üle, milline suhe EL-iga oleks kõige kasulikum.”