Makjei sõnul seda küsimust praegu Vene-Valgevene suhete päevakorras ka ei ole.

„Võttes arvesse tänapäevaste tehnoloogiate arengu ei ole sellel mõtet. Milleks paigutada Valgevene territooriumile õhujõudude baas, millest jutt käis, kui täna võivad raketid sõna otseses mõttes loetud minutite jooksul jõuda teisele kontinendile, meie planeedi vastasküljele. Kui Valgevene paigutaks oma territooriumile mingid täiendavad sõjalised objektid, ei arva ma, et see võimaldaks stabiilsuse, julgeoleku tugevdamist meie regioonis,” ütles Makjei.

Küsimusele, kas Minski otsus ei ole seotud Euroopa naabrite seisukohaga, vastas Makjei järgmiselt: „Valgevenes ei hakata kunagi langetama põhimõttelisi otsuseid mingite väliste jõudude mõju all. Kui Valgevene juhtkond võtab vastu otsuse, siis ainult lähtudes analüüsist, kas see vastab meie rahvuslikele huvidele või mitte – see on peamine põhimõte.”

Varasemas intervjuus ajalehele Kommersant nimetas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Valgevene keeldumist lasta oma territooriumile paigutada Vene baasi „ebameeldivaks episoodiks”. Lavrovi sõnul on aga peamine, et Minskis toetatakse suhetes Moskvaga liitlaslikku iseloomu.

Vene baasi paigutamine Valgevenesse oli päevakorral mõned aastad tagasi, teatas meedia. 2015. aasta oktoobris ütles Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, et Vene sõjaväebaas ei ole sõjalisest vaatepunktist vajalik ei Minskile ega ka Moskvale, ning nimetas meediakära selle ümber poliitiliseks.