New York Times paljastas eile, et USA riigipea Donald Trumpi suurde Ukraina-skandaali viinud vilepuhuja on luure keskagentuuri (CIA) meessoost töötaja. Tema isikut CIA ei avalikusta, sest nagu teatas agentuuri peajurist Andrew Bakaj, on vilepuhujal õigus anonüümsusele.

Eile jõudis redigeeritud kujul raport ka USA avalikkuse ette ja sealt leiab jätkuvalt plahvatuslikke väiteid. Näiteks kirjutas vilepuhuja oma kaebuses, et Valge Maja töötajad olid Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi telefonivestlusest väga häiritud ja arvasid ise, et on pealt näinud järjekordset korda, mil Trump oma ametit isiklikuks hüvanguks kuritarvitab.

Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi.
Jonathan Ernst/Reuters/Scanpix


Päev varem oli Valge Maja avaldanud kõne kokkuvõtte, kus ilmneb, et Trump palus Zelenskõil uurida USA endist asepresidenti Joe Bidenit ehk üht Trumpi võimalikku rivaali järgmise aasta presidendivalimistel. Avaldatud materjal polnud kahe presidendi vahelise kõne täielik ümberkirjutis, vaid põhines märketel.

Vilepuhuja väitel üritasid Valge Maja töötajad kogu kõne dokumentatsiooni kalevi alla lükata ja Valge Maja juristid käskisid ametnikel kõne elektroonilise ümberkirjutise arvutisüsteemist sealt eemaldada, kus neid tavaliselt hoitakse ja panna kohta, kus säilitatakse tundlikku ning salajast infot.

USA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi algatas teisipäeval ametliku tagasiastumisuurimise ja nimetas põhjuseks vilepuhuja raportit. Demokraatide käes oleva esindajatekoja enamus toetas uurimise algatamist.

Portaal Business Insider võttis vilepuhuja raporti põhileiud järgmiselt kokku:

  • Trumpi isiklik jurist Rudy Giuliani oli Trumpi pingituste keskne tegelane
  • Asjasse paistab olevat segatud ka USA justiitsminister William Barr
  • Vilepuhuja ei kuulnud Trumpi ja Zelenskõi kõnet vahetult pealt, kuid sai selle kohta rohkem kui viielt USA ametlikult infot. Kuuldud infokillud toetasid üksteist ega olnud vastuolus
  • Vilepuhuja tundis, et peab kuuldust teatama, sest probleem paistis olevat kiireloomuline ja rikkumine tundub olevat tõsine
  • Trump kasutas 25. juuli kõnet selleks, et survestada Ukrainat uurima Bidenit ja aidata tal Vene-uurimist diskrediteerida
  • Ka palus Trump Zelenskõil Giuliani ja Barriga kohtuda või kõneleda. Barrile ja Giulianile viitas Trump mitu korda koos
  • Valge Maja ametnikud olid telefonikõne järel tõsiselt häiritud ja ütlesid vilepuhujale, et Valge Maja juristid arutavad juba, kuidas asjaga tegeleda, sest nende hinnangul oli Trump just oma ametiseisundit isikliku hüve nimel kuritarvitanud
  • Kõnet kuulas ka üks USA välisministeeriumi esindaja
  • Valge Maja töötajad üritasid kõne järel kogu kõnega seotud dokumentatsiooni luku taha panna, eriti puudutas see ümberkirjutist
  • Valge Maja ametnikud kinnitasid vilepuhujale, et Valge Maja juristid juhendasid neil kogu asjassepuutuv materjal arvutisüsteemis tavapärasest kohast eemaldada. Selle asemel läks materjal sinna, kus hoitakse salastatud ja tundlikku infot
  • Päev pärast kõnet kohtusid USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ja USA suursaadik EL-s Gordon Sondland Ukraina juhtkonnaga, et aidata neil Trumpi nõudmistega hakkama saada
  • Giuliani kohtus 2. augustil ühe Zelenskõi nõuniku Andrii Jermakiga kõne otsese järelmina, et arutada juhtumeid, mis kerkisid üles Trumpi ja Zelenskõi kõnes
  • Giuliani üritas kokku saada ka teiste Zelenskõi nõunikega, kuid pole kindel, kas tal see õnnestus ja mida neil kohtumistel arutati. Mitmed USA ametnikud kinnitasid vilepuhujale, et vähemalt kaks Zelenskõi nõunikku kavatsesid augusti keskel Washingtoni sõita
  • Vilepuhuja viitas märtsis avaldatud artiklitele, mis avasid, kuidas mitmed Ukraina ametnikud, teiste hulgas ka toonane peaprokurör Juri Lutsenko, väitsid, et teised Ukraina esindajad olid segatud USA 2016. aasta presidendivalimistesse. Lutsenko väitis, et USA saatkond Kiievis oli tõkestanud Ukrainal korruptsioonijuhtumeid uurimast ja blokeerisid USA prokuröridel USA-reisid, et tõkestada neil 2016. aasta valimistega seoses „tõendeid" esitamast. USA saatkond Kiievis oli Lutsenkot tegevusetuse eest tugevalt kritiseerinud.
  • Ka väitis Lutsenko, et Biden survestas Ukraina toonast riigipead Petro Porošenkot 2016. aastal vallandama peaprokurör Viktor Šokinit, et purustada Ukraina energiaettevõttega Burisma Holdings seotud kriminaaluurimine. Burisma Holdings oli firma, mille juhatuses istus Joe Bideni poeg Hunter.
  • Vilepuhuja rõhutas ka, kuidas Lutsenko oli avalikult välja öelnud, et tahab asja Barriga arutada
  • Giuliani kohtus Lutsenkoga vähemalt kahel korral: jaanuari lõpus ja veebruari keskel. 2018. lõpul oli ta rääkinud ka Šokiniga
  • Trumpi oli 25. aprillil nimetanud Fox Newsi intervjuus Lutsenko väiteid „vägevaks" ja „uskumatuks". Ka lisas Trump, et Barr tahab sellest kindlasti teada saada
  • USA ametnikud ütlesid vilepuhujale, et nad on Giuliani Ukraina-suunaliste tegevuste üle tõsiselt muret ja peavad seda sekkumiseks tavapärastesse riiklikke julgeolekuprotsessidesse. Ka väitsid nad, et USA välisministeeriumi ametnikud rääkisid Giulianiga
  • Mitmed USA ametnikud kinnitasid vilepuhujale ka seda, et Ukrainale jäeti mulje, et kahe presidendi vaheline kõne või kohtumine sõltub sellest, kas Zelenskõi näitab välja soovi tegeleda teemadega, mille Lutsenko ja Giuliani avalikult õhku paiskasid
  • Valge Maja ametnikud kinnitasid ka vilepuhujale, et tegu polnud esmakordse juhuga, mil nad pidid Trumpi kõneluste ümberkirjutise panema süsteemis tundliku ja salajase info juurde.


Täismahus failiga saab tutvuda siin:
https://g.delfi.ee/images/pix/ef3465c1-465b-4e68-9b36-08b5946b0df4-87569863.pdf