"On lubamatu, et maailma arenenud riikides surevad lapsed ikka veel haigustesse, mis oleks tulnud juba ammu välja juurida. Veel halvem on see, et meil on lahendus olemas, aga seda ei kasutata täiel määral. Vaktsineerimisega juba hoitakse ära 2–3 miljonit surmajuhtumit aastas ja kui vaktsineerituse tase maailmas tõuseks, võiks see ära hoida veel 1,5 miljoni inimese surma. Tänane tippkohtumine annab võimaluse selle probleemiga tegeleda," ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

"Komisjon jätkab koostööd ELi liikmesriikidega nende jõupingutustes ja meie partneritega, kes täna siin on. Tegemist on üleilmse probleemiga, mille peame lahendama üheskoos ja kohe," lisas ta.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus nentis, et pärast aastatepikkuseid edusamme on käes kriitiline pöördepunkt.

"Leetrid on jälle levima hakanud ning üks laps kümnest jääb endiselt ilma olulistest vaktsiinidest. Me saame olukorda parandada ja peame seda tegema. Selleks tuleb tagada, et kõik saaksid vajalikke vaktsiine ning et valitsused ja partnerid investeeriksid immuniseerimisse kui kõigi õigusesse ja sotsiaalsesse hüvesse. Nüüd on aeg suurendada toetust vaktsineerimisele kui kõigi tervishoiu olulisele osale," sõnas Ghebreyesus.

Tippkohtumise avamisel kutsusid president Juncker ja dr Tedros üles kiiresti tõhustama jõupingutusi, et peatada selliste vaktsiinennetatavate haiguste nagu leetrite levik. Viimase kolme aasta jooksul on seitse riiki, sh neli Euroopa riiki, kaotanud oma staatuse riikidena, kus leetrid on likvideeritud. Uued puhangud on otseselt tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest, sealhulgas teismeliste ja täiskasvanute hulgas, keda ei ole kunagi täielikult vaktsineeritud.

Et vähenenud vaktsineerimisega seotud olukorda tõhusalt parandada, käsitletakse tippkohtumisel mitmesuguseid vaktsineerimistõkkeid, sealhulgas õigusi, eeskirju ja juurdepääsu, vaktsineerimisteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja mugavust; sotsiaalseid ja kultuurinorme, väärtuseid ja toetust; individuaalset motivatsiooni, hoiakuid, teadmisi ja oskusi.

Samuti on üleilmse vaktsineerimisteemalise tippkohtumise päevakavas uued mudelid ja võimalused vaktsiinide väljatöötamise hoogustamiseks ning viisid, kuidas tagada, et immuniseerimine oleks rahvatervise prioriteet ja universaalne õigus.

Vaktsiinikõhklus on oht tervisele

WHO teatel on vaktsiinikõhklus tänavu üks kümnest terviseohust.

Aruanne vaktsiinide usaldamise olukorrast ELis näitab, et paljudes liikmesriikides keeldutakse vaktsiinidest järjest enam seetõttu, et maailmas on usaldus vaktsiinide ohutuse ja tõhususe vastu vähenenud. Usalduse puudumine on oluline põhjus, miks üldimmuunsuse tagamiseks ülioluline vaktsineerituse tase on madalam, ja selle tõttu esineb rohkem haiguspuhanguid.

Käesoleva aasta aprillis avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub ligikaudu pool ELi elanikkonnast (48%), et vaktsiinidel on sageli rasked kõrvaltoimed, 38% arvab, et need võivad põhjustada haigusi, mille eest nad kaitsevad, ja 31% on veendunud, et need võivad nõrgestada immuunsüsteemi. Need näitajad on tingitud ka sellest, et digi- ja sotsiaalmeedia kaudu levib vaktsiinide eeliste ja riskide kohta järjest enam väärinfot.

2019. aastal on praeguse seisuga teatatud leetrijuhtumite arv maailmas alates 2006. aastast suurim. Mullu alanud leetrijuhtude arvu kasv on sel aastal jätkunud – aasta esimesel poolel teatati ainuüksi WHO Euroopa piirkonnas ligikaudu 90 000 juhtumist ja maailmas rohkem kui 365 000 juhtumist. Juba esimesel poolaastal on seega rohkem haigusjuhte kui alates 2006. aastast igal aastal kokku.