„On väga keeruline ette kujutada lahendust [ülemaailmsetele kriisidele] ilma Venemaata või lahendust, milles Venemaa ei ole kuidagi aktiivne partner,” ütles Haavisto.

Ukraina valitsuse vahetus on loonud Haavisto sõnul võimaluse edasiliikumiseks. „Nüüd on uus juhtkond ja me võime loomulikult mõelda, et see on uus võimalus.”

Haavisto ütles, et Ukraina presidendiks valitud Volodõmõr Zelenskõi avas uue võimaluse Moskva ja Kiievi vaheliste seni väga pingeliste suhete sulatamiseks.

„Kus iganes me näeme lootust, nagu praegu selles võimaluses, et Kiiev ja Moskva lähenevad veidi mõnedes küsimustes, oleme me valmis toetama ja me oleme valmis aitama, kui midagi saab ära teha,” ütles Haavisto.

Helsingi ootab Venemaalt kooskõlas Euroopa Liidu positsiooniga Minski kokkulepete austamist, mis nõuavad tema vägede väljatõmbamist Ukraina territooriumilt.

Haavisto lisas aga, et Soome ei näe Euroopa Liidu sanktsioonide kaotamise väljavaadet, kuni Ida-Ukrainas toimub „reaalne edasiliikumine”.

Veel ütles Haavisto, et Brexiti ja USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni „end Euroopa asjadest distantseerivate” avalduste tekitatud ebakindlus tähendab seda, et Euroopa Liit peab tegema rohkem ise ära stabiilsuse säilitamiseks Euroopas. „See tekitab ruumi, kus Euroopa riigid peavad mõtlema, kuidas me saame tagada julgeoleku siin ja mida me saame koos teha,” ütles Haavisto.

Haavisto möönis umbusku Kremli suhtes mõnedes Euroopa Liidu pealinnades, aga ütles, et vaated Euroopa Liidus ei pruugi olla nii erinevad.

„Keegi ei paku, et suhted võiksid niisama lihtsalt paraneda,” ütles Haavisto sõrmi nipsutades. „Mõned on skeptilisemad - „Kas miski muutub?” Ja mõned võib-olla hoiavad alles optimismi.”