Szijjártó avaldas Helsingis lootust, et kogu Soome ja Ungari vahelise tobeda riiu võiks juba ära lõpetada, aga samas rõhutas ta, et riid on täielikult Soome süü.

„On täiesti arusaamatu, kuidas Soome poliitilised juhid hakkasid kasutama Ungarit poksikotina! Ärkasid lihtsalt hommikul üles ja hakkasid peksma. Täiesti ootamatu!” ütles Szijjártó.

Soomest kui vennasrahvast peetaks Ungaris väga lugu, kui soomlased ei sekkuks Ungari asjadesse, teatas Szijjártó.

„Ma kadestan teid, et teil ei ole oma maal piisavalt tegemist,” lausus Ungari välisminister.

Szijjártó möönis, et naljatas äsja isegi soomlaste arvel, aga soomlased ei pea tema arvamusest hoolima, nagu ei hooli ka ungarlased soomlaste arvamusest. Mõlemas riigis toimuvad valimised ja seal otsustatakse riikide suund.

„Väide, et meie süsteem ei ole demokraatlik, on solvang. Me oleme loonud oma süsteemi kodanike toetusel,” ütles Szijjártó. „Ja kui soomlased meid hukka mõistavad, võime meiegi küsida, mis õigusega mõistab meie põhiseaduslikku korda hukka maa, kus ei ole isegi põhiseaduskohut.”

Soome kavatseb Euroopa Liidu eesistujariigina tõsta Ungari õigusriigiprobleemid esimest korda ministrite nõukogu päevakorda ja kutsub Ungari selle kohta aru andma. Euroopa Liidu tellitud raporti järgi on Ungari kohtusüsteemi ja meedia sõltumatus küsitav ja sotsiaalkaitsegi ebapiisav.

Euroopa Parlament on selge enamusega heaks kiitnud otsuse, mis võib viia Ungari karistamiseni Euroopa Liidu põhiväärtuste eiramise eest.

Ungarit ja eriti peaminister Viktor Orbáni lähikonda on süüdistatud ka korruptsioonis ja Euroopa Liidu raha väärkasutamises oma positsiooni parandamiseks.

Kõik see on Szijjártó sõnul jama.

Välisministri sõnul ei tohiks Euroopa Liidul ega Soomel olla Ungari demokraatia kohta midagi öelda.

„Kogu see EL-i parlamendi käivitatud menetlus on vaid poliitiline kättemaks Ungarile. Miks? Sest Ungari ujub paljudes asjades vastuvoolu. Me hoiame oma kultuuripärandit, usku, rahvuslikku identiteeti ega lase sisserändajaid ebaseaduslikult oma maale. Rünnakul ei ole tegelikkusega mingit pistmist,” ütles Szijjártó.

Kriitikast hoolimata ei taha Ungari mingil tingimusel Euroopa Liidust lahkuda ja miks ta peaks tahtmagi, kui on üks suuremaid Euroopa Liidu toetuste saajaid. Suurte toetusrahade mainimine ajas aga Szijjártó karvad turri.

„Me ei saa toetusi sellepärast, et te olete helded ja toredad tüübid. Ungari täidab kõik lepingute nõuded,” ütles Szijjártó.

Selle all mõtleb Szijjártó turgude avamist. Muid nõudmisi ei peaks tema arvates olemagi.

„Sisserändel või õigusriigi põhimõttel ei ole rahaga mingit pistmist,” ütles Szijjártó.

Ungari tahaks teistsugust Euroopa Liitu. Sellist, kus kaubad liiguvad, aga inimesed mitte. Toetused oleksid ühesugused, aga väärtused mitte.

Szijjártó sõnul usub ta küll ühistesse Euroopa väärtustesse. Ungari ei ole lihtsalt kõigi partneritega sama meelt selle üle, millised need euroopalikud väärtused on. Esimeseks näiteks toob ta sisserände.

„400 000 ebaseaduslikku sisserändajat kulges läbi meie maa. Nad ei austanud meie kombeid, kultuuri ega käitumisreegleid,” ütles Szijjártó. „Me tahame EL-i ühist sisserändepoliitikat, mis oleks selline, et sisserändajaid ei lasta Euroopasse.”

Teine Ungari jaoks tähtis euroopalik väärtus oleks kristlus.

„Euroopa tuleb säilitada kristliku kontinendina. Me peame hoidma kristlikku kultuuri ja andma sellele eristaatuse ja me peame kaitsma oma piire,” ütles Szijjártó. „Teil siin Põhjamaades on kindlasti valitsev teistmoodi seisukoht.”

Szijjártó arvates peaks ühised väärtused Euroopa Liidus nüüd uuesti läbi rääkima. Kui Ungari kurss veel ei võidagi, siis peagi võib olukord olla teine.

„Uue Euroopa Komisjoni presidendi valimisega on meil lootust neid arutelusid pidada,” viitas Szijjártó. „Mõned neist mõtetest ei ole ehk veel peavool. Aga kui vastuvoolul on piisavalt toetust, saabki sellest peavool.”