Brasiilia Riiklik Kosmoseuuringute Instituut (INPE) teatas, et satelliidiandmed näitavad tulekahjude arvu 83-protsendist suurenemist võrreldes 2018. aasta sama perioodiga, vahendab BBC News.

Tulekahjude suits põhjustas esmaspäeval São Paulos elektrikatkestuse, mis kestis päevasel ajal neli tundi. Tugev tuul tõi suitsu kohale enam kui 2700 kilomeetri kauguselt Amazonase ja Rondônia osariikidest.

Looduskaitsjad on süüdistanud Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot, väites, et tema on julgustanud metsalangetajaid ja farmereid maad metsast puhastama.

USA kosmoseagentuur NASA teatas, et üldine tulekahjude aktiivus Amazonase basseinis on veidi alla keskmise. Kui aktiivsus on suurenenud Amazonases ja Rondônias, siis kahanenud on see Mato Grosso ja Pará osariikides.

Brasiilias tekib tulekahjusid kuival perioodil tihti iseeneslikult, aga neid süüdatakse ka tahtlikult, et vabastada maad ebaseaduslikult karjakasvatuseks.

INPE teatas, et avastas perioodil jaanuarist kuni augustini üle 72 000 tulekahju, mis on suurim arv pärast arvepidamise algust 2013. aastal. Alates eelmisest neljapäevast on peamiselt Amazonase piirkonnas avastatud üle 9500 metsatulekahju.

Kogu 2018. aasta jooksul avastati alla 40 000 tulekahju.

Bolsonaro ei omistanud viimastele andmetele suurt tähtsust, öeldes, et tegemist on „queimada hooajaga”, kui farmerid kasutavad tuld maa puhastamiseks.

INPE märkis aga, et tulekahjude arv ei ole kooskõlas kuival hooajal tavaliselt esinevate tulekahjude arvuga.

„Sel aastal ei ole kliima ega sademetega Amazonase regioonis midagi ebanormaalset, see on vaid veidi alla keskmise,” ütles INPE uurija Alberto Setzer Reutersile. „Kuiv aastaaeg tekitab tule kasutamisele ja levimisele soodsad tingimused, aga tule süütamine on inimeste kätetöö, kas tahtlikult või kogemata.”

Bolsonaro keskkonnapoliitika on laiema kriitikatule all. Teadlaste sõnul on Amazonase piirkond üha rohkem kannatada saanud pärast Bolsonaro ametisse astumist jaanuaris. Tema poliitika soosib arendamist rohkem kui loodushoidu.

Brasiilia eelmistel valitsustel õnnestus metsa kadumist aeglustada föderaalagentuuride tegevuse ja trahvide süsteemi abil. Bolsonaro ja tema ministrid on aga karistusi kritiseerinud ning puidu konfiskeerimised ja keskkonnakuritegude eest karistamised on vähenenud.

Eelmisel kuul süüdistas paremäärmuslik Bolsonaro INPE direktorit metsa kadumise ulatuse kohta valetamises ja valitsuse õõnestamise katses. Direktor teatas hiljem, et ta vallandati.