FOTOD | Leedu president Eestis: tahtsin Kaljulaidilt kuulda Putiniga kohtumise muljeid
Täna Eestit külastava Leedu riigipea Gitanas Nausėda sõnul puudub Euroopa riikidel Venemaa suhtes üksmeel.
„Euroopa Liidu riigid on ses küsimuses jagunenud. Olukord on üsna keeruline, EL-i riikides on erinevaid parteisid vasakul-paremal, millel on Venemaa suhtes eri arvamused," sõnas Nausėda täna Kadrioru lossis koos Eesti riigipea Kersti Kaljulaidiga antud pressikonverentsil.
Nausėda sõnul rääkisid nad Kaljulaidiga nii Venemaale kehtestatud EL-i sanktsioonidest kui ka koostööst Moskvaga. Ka tahtis Nausėda kuulda muljeid Kaljulaidi aprillis toimunud kohtumisest Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Möödunud kuul ametisse astunud Nausėda sõnas tänasel pressikonverentsil, et tema eesmärgiks oli valimiste järel seada Kaljulaidiga sisse isiklik kontakt. Nausėda on varem öelnud, et tema sooviks näha Balti riikide presidentide vahel tihedamat suhtlust ja rohkemat tegevuste koordineerimist. „Oleme õed-vennad. Kui me kõneleme ühel häälel, kõlab see arvatavasti valjemalt," sõnas ta täna.
Kaljulaid rõhutas, et kõik EL-i riigid jälgivad suhtluses Venemaaga EL-i ühtseid eesmärke, kuid lisas, et Moskvaga rääkimine on tegevus, mida ei saa vältida. „Tahan, et Eesti oleks nende riikide seas, kes [Venemaaga ] räägivad, mitte nende, kellest teised riigid räägivad," sõnas Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul tuleb kohtumistel tõstatada nende maade probleeme, kellest Eesti hoolib. „Näen, et mul on uus kolleeg, kellega väsimatult koostööd teha. Rääkisin eile Gruusia presidendiga, me oleme ka nende hääleks rahvusvahelistel kohtumisel. Tahan meenutada, et Ukrainas on sõda, Gruusia on osaliselt okupeeritud."
Eestit ja Leedut ühendab küsimus, mida ette võtta riigis tegutsevate Kremli propagandakanalitega. Leedu on antud vallas otsustanud karmima lähenemise kasuks ja näiteks mais arreteerisid võimud Leedu Sputniku juhi Marat Kasemi ja keelasid tal viis aastat riiki siseneda. Lisaks andis Vilniuse kohus möödunud kuul loa Sputniku portaali blokeerimiseks, sest see rikkus Leedu rahvusringhäälingu uudiseid avaldades autoriõigusi.
Ka on Leedu varesematel aastatel keelanud mitme Vene telekanali edastamise, kuid maksimaalselt saab piirangut kehtestada üheks aastaks.
Eesti valitsusasutused ei pea meediaväljaanneteks neid kanaleid, mis ei järgi head ajakirjandustava ja pole sõltumatud. Sinna hulka kuuluvad näiteks Rossija Segodnja kontserni kanalid, kus on ka Sputnik ja RIA Novosti.
Vastuseks Delfi küsimusele, kas Eesti ja Leedu peaks Vene propagandakanalid keelama, vastas Kaljulaid, et tema on pikalt olnud seisukohal, et ära keelama neid ei pea. „Peame järjekindlalt selgitama, milline on erinevus päris meedia ja propagandameedia vahel," sõnas Kaljulaid täna. „Olen täpselt samal arvamusel," lisas Nausėda.
