Neiu kõndis ööl vastu laupäeva kodu poole mööda teed, mida ta on lugematuid kordi käinud. Turusilla Annelinna poolses otsas tuli talle kallale tundmatu mees. “Mees võttis minust kinni, pani mind maha, toppis käsi püksi ja kägistas. Karjusin nii kuidas jaksasin ja selle peale toppis ta ka mulle käsi suhu,” kirjutas neiu Facebooki postituses.

“Mul vedas, ma sain minema ja pääsesin vaid kergemate vigastustega ning suure šokiga. Kõigil aga ei pruugi nii hästi minna,” kirjutas neiu.

Politsei on võtnud kannatanu ütlused ning on alustatud kriminaalmenetluse kehalist väärtkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel.

Tavaliselt tunneb ohver ründajat

Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Kalle Vall ütles, et aina enam pöördub vägistamise ohvriks või seksuaalse alatooniga rünnaku ohvriks langenuid abi saamiseks politsei poole. “Kui varasematel aastatel registreeris politsei kuni sadakond vägistamisjuhtumit aastas, siis möödunud aastal oli neid üle 160 juhtumi,” ütles Vall.

Kuigi sel nädalavahetusel aset leidnud juhtumi puhul kannatanu ründajat ei tundnud, on enamike registreeritud sündmuste puhul olnud nii kannatanu kui ka teo toimepanija tuttavad või äsja tutvunud, rääkis Vall.

“Tartumaal on viimastel aastatel keskmiselt registreeritud kuni kümme teadet vägistamise või seksuaalse ründe kohta,” ütles uurija Vall. Tartu politseile on teada rohkem juhtumistest, kus võõras mees on naisele järgnenud kortermaja trepikotta ning seal naise tahte vastaselt teda käperdama hakanud. “Õnneks on neil puhkudel kuritegu jäänud lõpuni viimata, sest kannatanu on teinud kõva häält ja osutanud tugevalt vastupanu ning seetõttu on kurjategija põgenenud,” rääkis Kalle Vall.

Seksuaalkurjategijaid on raske tabada

Selliseid kuritegusid on keeruline uurida. “Ühelt poolt raskendab info kogumist see, et rünne toimub tavaliselt pimedal ajal ja seetõttu on kannatanul ründajat keerukas kirjeldada. Tihti läheneb ründaja kannatanule sootuks selja tagant, mistõttu napib ka olulisi detaile isikut,” rääkis Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Kalle Vall. “Teisalt on mistahes rünne alati ootamatu, kannatanu on sellest tugevalt šokis ja ei suuda uurijale vajaminevat infot kohe edasi anda.”

Siiski tuleks kohe esimesel võimalusel politseisse pöörduda, sest on suur oht, et vägistamise toime pannud inimene jätkab sarnast käitumismustrit ning paneb kannatama veel teisigi.

Kuidas käituda ohuolukorras

Sarnasesse olukorda sattumisel tuleks endale karjumisega tähelepanu tõmmata. Seejärel võimalusel turvalisse kohta taanduda, paluda möödujate abi ja politseisse helistada.

Samuti peaks igaüks teada andma kahtlustest kellegi tegutsemise osas, mis võib kujutada ohtu teistele inimestele. “Iga selline infokild on vajalik selleks, et takistada kuritegude toimepanemist ning kaitsta üldist turvatunnet,” ütles Kalle Vall.