Kuritarvitamine leidis aset kogu Taanis ja juba aastaid on nõutud, et riik võtaks omaks, et see on tema süü, vahendab BBC News.

„Vabandus tähendab kõike. Kõik, mida me tahtsime, oli hingerahu,” ütles üks ohvritest Arne Roel Jørgensen.

68-aastane Jørgensen rääkis BBC-le, kuidas kuritarvitamine rikkus paljude laste elu. Neid on saatnud alkohol, narkootikumid, raskused töökohtade hoidmisel ja purunenud abielud.

Sotsiaaldemokraadist peaminister Frederiksen kohtus eile oma Marienborgi residentsis kümnete ohvritega.

„Ma tahaksin vaadata teist igaühele silma ja öelda vabandust,” ütles Frederiksen. „Ma ei saa võtta enda peale süüd, aga võin võtta oma õlule vastutuse.”

Paljud olid pisarates, kui Frederiksen ütles, et lapsed võeti vanemate juurest ära ning nad said toetuse ja soojuse asemel alanduse ja kuritarvitamise osaliseks.

„Võimud ei teinud midagi. Ühiskonnana ei saa ega tohi me silmi sulgeda,” on Frederiksen varem öelnud.

Üksikasjad lastekodudes toimunu kohta jõudsid pealkirjadesse esimest korda 2005. aastal, kui televisioonis näidati dokumentaalsaadet poiste kuritarvitamisest Kirde-Taanis asunud Godhavni riiklikus lastekodus.

Saates paljastati ka tõendid selle kohta, et psühhiaater katsetas laste peal narkootikume. Tollane parlamendiliige Bjørn Elmquist, kes oli asja uurinud, rääkis, et voodimärgamise vastu kasutati LSD-d, mistõttu said paljudest lastest narkosõltlased.

2011. aastal avaldatud raportis uuriti kuritarvitamis- ja hooletusse jätmise süüdistusi 19 lastekodus. Küsitleti ohvreid, personali ja riiklikke inspektoreid.

Vaatamata uuringu piiratud ulatusele dokumenteeriti „ärevust tekitav füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline kuritarvitamine” ning võimlemishobuselt leiti vere jälgi, mis andis tunnistust sellest, et lapsi oli sellel pekstud.

Kedagi pole kunagi süüdi mõistetud ja mitu Taani valitsust on otsustanud, et juhtumid on liiga vanad, et kellelegi süüdistusi esitada. Enne juunikuist valimisvõitu lubas Frederiksen, et vabandab riigi rolli eest.