Enim uppus inimesi juulis, kui hukkus kaheksa inimest, kuid mai ja aprill pole surmadega kaugel maas. Mais uppus seitse ja aprillis kuus inimest. Tänavune aasta on veidi teistmoodi seetõttu, et veebruaris ei uppunud ühtki inimest, mil näiteks mullu uppus kuus inimest. Muus osas on praegune aasta uppumissurmade arvu suhtes eelmisele kolmele aastale küllaltki sarnane.

Enim on uppumisi toimunud Tartumaal, kus on uppunud seitse inimest, millele järgneb Harjumaa, kus on toimunud viis uppumist.

Jätkuv on suurem meeste osakaal uppumissurmades. Statistikaameti andmetel on vaid veerand uppunutest naised. Sel aastal uppunutest moodustavad naised vähem kui kümnendiku – 29 uppunust 27 on olnud mehed ja kaks naised.

Samaväärselt jätkuv on ka uppujate kasvav vanus. Senised lahkunud on suuremas osas olnud 50-aastased või vanemad, täpsemalt 21 uppunut 29-st. Seitse uppunut on olnud alla 50-aastased. Ühe uppunu vanus on veel tuvastamata.

Üle poole uppunutest on olnud joobes või joobekahtlusega.

Statistika 29 uppunu kohta ei sisalda neid, kes kaotasid vees elu pärast reedet. Statistika sisaldab aga neid, kes surid veeõnnetuste tagajärjel saadud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu 30 päeva jooksul peale õnnetust.