USA väljaanded analüüsivad nädalavahetuse traagiliste sündmuste järel, miks massitulistamised on USA-s sedavõrd suureks probleemiks kujunenud.

CNN-i järgi lasub vastutus USA poliitikutel, kes ei soovi relvaseadusi muuta, New York Times'i juhtkirja põhjal tasub läänel peeglisse vaadata: kas pole aastaid suhtutud valgesse terrorisse liialt leebelt.

CNN kirjutab täna avaldatud analüüsis, et USA on sisemise rünnaku all. Massitulistamised võivad toimuda kõikjal, nagu paistavad kinnitavat viimaste päevade traagilised sündmused. Üks intsident toimus Californias, teine Texases, kolmas Illinois's ja neljas Ohios. Ka sündmuskohad varieeruvad ööklubist poeni ja festivalist mänguväljakuni. Mõnes osariigis on lõdvad relvaseadused, teistes aga karmid.

El Paso tulistaja on valgete ülemvõimu pooldaja, California tulistaja võis postitada enne ründamist sotsiaalmeediasse rassistlikku materjali. Ohios ööl vastu pühapäeva tule avanud 24-aastase noormehe motiiv on praeguseks hetkeks ebaselge, pole tõendeid, nagu oleks tema tegu olnud seotud mõne kindla ideoloogiaga. CNN kirjutab veel, et Chicago tulistamine esindas USA-s vohava relvavägivalla vähkkasvaja teist haru: sõidu pealt tuleavamist.

„Püsivas šokiseisundis viibiv riik ei suuda ilmselgelt midagi muuta," võtab CNN toimuva kokku. Valitsuse tegutsematus tuli selgelt ilmsiks juba 2012. aastal, mil 20-aastane tulistaja tappis Sandy Hooki algkoolis 20 last ja kuus täiskasvanut.

USA kongress ei võtnud Lanza juhtumi järel midagi ette, kirjutab CNN. Sama juhtus pärast Parklandi koolitulistamist, kantrimuusikafestivalil toimunud veresauna järel ja Orlandi geiklubi tragöödiat epiloogis. Riigipea Donald Trump avaldas nädalavahetusel küll oma siirast kaastunnet, kuid ei vihjanud, nagu ootaks USA-d ees suured muutused. "Oleme tegelikult juba üsna palju ära teinud, kuid võib-olla tuleb veel rohkem teha. Peame selle peatama," sõnas ta.

New York Times'i analüüsis näeb, et ainult Jeemenis on USA-st rohkem massitulistamisi elaniku kohta, kuid USA-s on enim relvaomanikke.

Osa demokraate peab Trumpi vähemalt osaliselt juhtunu eest vastutavaks. „Ta vastutab selle eest, kuna on kütnud üles viha ja sallmatust," kommenteeris demokraadist senaator Cory Booker.

Valge Maja administratsiooniülem Mick Mulvaney kaitses eile hommikul telekanalis ABC oma ülemust ja rõhutas, et massitulistamine ajastu algas enne, kui Trump ametisse astus. „See vähkkasvaja oli juba palju-palju aastaid varem kohal, kui praegune juhtkond ametisse astus. Mida siis teha saab? Tuleb proovida ühiskonda parandada, kas pole nii?"

Mulvaney sõnul peab tähelepanu koonduma tulistajatele, mitte relvadele ja riik peab välja mõtlema, kuidas tulistajatele tähelepanu mitte anda. „Siin riigis on meil olnud relvad sadu aastaid, kuid sellised sündmused on tekkinud alles viimasel ajal. Peame selgeks tegema, miks nii," selgitas ta.

Trump on USA relvaprobleemi lahenduseks pidanud rohkemate relvade soetamist: näiteks saaks koolitulistamisi ära hoida, kui õpetajad kannaks relvi kaasas ja oskaks neid kasutada. CNN-i sõnul poleks lähenemisest aga palju kasu, sest näiteks Ohio puhul jõudis politsei tulistajani ühe minutiga, kuid noor mees oli ikkagi suutnud juba üheksa inimest tappa.

New York Times kirjutab oma juhtkirjas, et kui üks kahest nädalavahetuse tulistajast oleks olnud tõsihingeline moslem, oleks USA valitsus ja selle rahvusvahelised liitlased juba viivitamatult oma ressursid käiku lasknud. „Riigi võimas masinavärk töötaks väsimatult selle nimel, et tulevased terroristid ei pääseks relvadele, rahale ega foorumitele juurde, kus oma ideoloogiat levitada," kirjutab väljaanne. New York Times lisab, et ükski ameeriklane ei lepiks sellega, et vastuterrorismi vahenditeks oleks vaid mõtetes ja palvetes ohvritega viibimine.

„Isegi juhuslik vaatleja saab aru, mis toimub. Maailmas ja eriti just läänes on tõsine probleem valgenahaliste natsionalistidest terroristidega ja seda mureallikat on liialt kaua ignoreeritud./.../ USA lähenemises islamiäärmuslusele on tõsiseid küsimusi, kuid kui valgele natsionalismile oleks isegi killuke sarnast tähelepanu pööratud, oleks tänapäeva maailm ohutum paik," teatab väljaanne.