Lootusrikaste inimeste korraldatud rongkäikude ning lauludega alanud meeleavaldustest saab vägivaldne, politsei ning jõukude brutaalse jõukasutuse ja propagandaga täidetud ülestõus. Just selline oli Ukraina Euromaidani kujunemislugu, millega tänased Hongkongi protestijad võivad järjest enam paralleele näha.
Viimastel aastatel on leidnud aset hulgaliselt rahvaülestõuse Lähis-Idast kuni Puerto Riconi. Siiski näevad hongkonglased vähestega nii palju sarnasusi kui ukrainlaste Venemaa vastaste protestidega. Kiievis 2014. aasta Maidani ülestõus leidis aset vaid neli kuud enne Hongkongi nn vihmavarjuliikumise algust. See lõi hongkonglastele hea võrdluspunkti. Nüüd, mil endises Briti koloonias käivad veel hulga kõrgemate panustega meeleavaldused, tundub Ukraina kogemus palju hirmutavamalt tuttavlikum.
Ukraina raadasse valitud 33-aastane Oleksandra Ustinova meenutab, et tegi hiljuti Standfordi ülikooli tudengina koos mõnede hongkonglastega esitluse, kus näidati paralleele mõlema rahva ülestõusude vahel. “Tean, et paljud Hongkongis nägid Ukrainat oma ürituse prototüübina,” kinnitas Ustinova.
Näiteks on Maidani ülestõusule keskenduv 2015. aasta film “Leekides talv” Hongkongis paljude diskussioonide keskmes. Facebookis tänaste protestide kohta infot jagavat Resistance Live Media lehte administreeriv Lee Ngao jagas dokumentaalfilmi ka oma profiilil. Tema arvates on Maidani sündmused hongkonglastele väga õpetlikud. “Justkui Taavet ja Koljat. Hongkongi protestijad imetlevad ukrainlasi nende strateegilise mõtlemise ning vankumatu vastupanu pärast,” ütles Lee.
Taaveti ja Koljati võrdlust on Euromaidani kontekstis ka varem kasutatud. Advokaat Artur Harõtonov lõi Kiievis 2017. aastal Vaba Hongkongi Keskuse, mille eesmärk on ukrainlastele Hongkongi kohta info jagamine. Mehe sõnul on nii Hiina kui Venemaa näol tegemist “just nagu Nõukogude liidu pahade lastega”. Mõlemad kasutavad protestijate vastu sarnaseid vägivaldseid võtteid ja hirmutamistaktikat.
Varem sel kuul jõudsid maailma avalikkuse ette videod, kus valgesse riietunud jõugud peksid rongijaamas protestijate välimusega inimesi. Ida-Euroopa asjadega kursis olijatele tundus see ootamatult tuttav. Neid võrreldi valitsuse palgal olnud “tituškatega”, kes Ukrainas Maidani ajal meeleavaldajaid ja ajakirjanikke ründasid.

Hongkongis kerkis kiirelt küsimus, miks politsei ligi kolmveerand tundi asjasse ei sekkunud. Jõugud ründasid protestidelt lahkuvaid ja ka täiesti tavalisi inimesi kaigaste ning raudtorudega. Paljude arvates tegid valgesse riietunud mehed - arvatavad kriminaalsete triaadide liikmed - võimudega koostööd. Reutersi kätte jõudnud salvestise järgi käisid vaid mõned päevad varem Hiina ametnikud lähedases maapiirkonnas ka kohalikke elanikke protestijate vastu ässitamas. Võimud ja Pekingi esindajad eitavad muidugi igasuguseid sidemeid vägivaldsete jõukudega.

Võrdlused Kiievi ja Hongkongi vahel lähevad aga veelgi üksikasjalikumaks. Muusikakriitik Edison Hungi sõnul tasub äramärkimist, et mõlemad ülestõusud algasid üsna rahulike ning isegi helgete tudengiprotestidena, kus lauldi kergeid ning süütuid laulukesi. “Leegitsevas talves” võis näha stseeni inimesi kellamänguga välja kutsuvast Maidani lähedal asunud kiriku kellalööjast. See meenutas Hungile, kuidas Hongkongis mängivad kristlased sageli olulist rolli teiste motiveerimiseks ning pingete maandamiseks kirikulaule lauldes.
Seni eristab ülestõuse siiski üks oluline tõsiasi - Hongkongis ei ole surmavat jõudu kasutatud. Politsei kasutab siiani protestijate vastu gaasi, nuiasid, plast- ja kummikuule. Kuigi vägivald on kasvanud mõlemalt poolelt, pole surmasid veel põhjustatud. Samas Euromaidanil hukkusid aga kümned inimesed. Mõned neist tapeti snaiprite poolt. Edasi on tuhandeid surmasid toonud ka Ida-Ukrainas alanud sõda.

“Hongkongi ja Ukraina protestide vahel on 90-protsendine sarnasus. Ainukese erinevusena pole nad siin veel päris kuule kasutanud,” kirjutas kasutaja Zuki Po Facebookis. Postitus analüüsis põhjalikult Maidani ning Hongkongi sarnasusi, tuues näidetena ajatemplid “Leekides talvest”.
Hongkonglased protestivad edasi ilma nähtava poliitilise lahenduseta. Ilmselt muutuvad tänavalahingud politsei vastu aga intensiivsemaks. Need algavad iga päevaga järjest varem ning võimud on lubanud kasutada karmimaid meetmeid, näiteks veekahureid. Vaatamata kartustele ei paista esialgu ka Pekingi poolt otsest kavatsust armeed Hongkongi tänavatele saata.
Siiski näeb Hung Maidani peegeldust Hongkongi legislatuuri hõivanud protestijate käitumises ja nende ilmselges valmiduses trellide taha minna. “See pani mind mõtlema filmile - inimesed ütlesid seal, et on valmis oma eesmärgi nimel ka surema. Ja nad suridki.”