Türgis suurimates linnades alustati nädalavahetusel erakorralist operatsiooni süürlastest põgenike leidmiseks ja väljasaatmiseks, mille jooksul peeti kinni enam kui tuhat inimest, kellele anti korraldus kuu aja jooksul riigist lahkuda.

Teadete kohaselt konfiskeeriti mitmetelt põgenikelt mobiiltelefon, neid hoiti kinni perekonna ja/või juristide teadmata ning neil kästi allkirjastada dokument, mille kohaselt on see nende vaba valik kodumaale naasta.

Otsus hakata taolises ulatus ja kiirusel põgenikke kinni pidama märgib kannapööret türklaste senises nn avatud uste poliitikas, mis kuulutati välja sõja algusaastatel, mil Türgi piiri ületas kuni viis miljonit inimest.

Liibanoni pealinnas Beirutis hakati juba selle kuu algul üldjuhul dokumenteerimata süürlasi nende töökohtadelt koondama osana valitsuse uuest määrusest, mille eesmärk on kohaliku tööjõu tähtsustamine võõrtöötajate ees.

Uus seadus võeti vastu keset üha ägedamat poliitilist retoorikat süürlaste saatuse üle, kusjuures Bashar al-Assadit toetav Liibanoni valitsus väidab, et sõda on möödas ja riik on turvaline.

Kuigi viimastel aastatel on õhustik pagulaste ja vastuvõtvate riikide valitsuste vahel üha ärevam, kujutab värske samm kõige teravamat ohtu enam kui viiel miljonile veel Türgis ja Liibanonis elavale süürlasele.

Väide olukorra stabiliseerumisest Süürias ei ole humanitaarorganisatsioonide teatel tõene. Jätkuvalt käib võitlus opositsioonijõudude ja valitsusele lojaalsete vägede vahel Loode-Süürias, mis on aprilli lõpust saadik viimaste rutiinsete õhurünnakute all. Alles laupäeval pommitati seal Ariha linna turuplatsi, kus sai surma 11 ja viga veel samapalju inimesi.