NATO peasekretär Stoltenberg: peame olema valmis maailmaks suurema hulga Vene rakettidega
Aeg olulise USA-Vene tuumaraketikokkuleppe päästmiseks on lõppemas, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg BBC-le ning lubas „mõõdetud ja kaitsvat” vastust, kui Venemaa 2. augustiks kokkulepet täitma ei hakka.
„Me peame olema valmis maailmaks... rohkemate Vene rakettidega,” ütles Stoltenberg.
USA ja Nõukogude Liidu vaheline 1987. aastal sõlmitud kokkulepe keelas lühi- ja keskmaa tuumaraketid.
USA president Donald Trump teatas, et USA peatab oma keskmaa tuumajõudude kokkuleppega (INF) võetud kohustuste täitmise veebruaris, süüdistades Venemaad selle tingimuste rikkumises.
Venemaa eitas neid süüdistusi, aga peatas ka oma kohustuste täitmise veidi hiljem ja tegi teatavaks plaanid uute relvasüsteemide väljaarendamiseks.
Stoltenberg ütles intervjuus BBC-le, et Vene raketid, mis tema sõnul on kokkuleppe selge rikkumine, on tuumavõimelised, mobiilsed, väga raskesti tuvastatavad ja võimelised jõudma Euroopa linnadesse mõne minutiga.
„See on tõsine asi. INF on olnud relvastuskontrolli nurgakivi aastakümneid ja nüüd näeme me selle kokkuleppe hääbumist,” ütles Stoltenberg.
Kuigi prioriteet on Stoltenbergi sõnul panna Venemaa uuesti kokkuleppe tingimusi täitma, ei näe ta mingisuguseid märke, et Venemaa seda teeks. „Seetõttu peame me olema valmis maailmaks ilma INF-ita ja rohkemate Vene rakettidega,” ütles Stoltenberg.
Kuigi NATO-l ei ole plaani paigutada Euroopasse oma maismaa tuumarakette, vastab allianss Stoltenbergi sõnul „mõõdetud ja kaitsval viisil”, kui Venemaa 2. augustiks kokkulepet uuesti täitma ei hakka.
Selle vastuse hulka võivad kuuluda konventsionaalne õhu- ja raketitõrje, uued õppused ja vägede valmisolek ning uued relvastuskontrolli algatused. Lõplik otsus tehakse pärast tähtaja kukkumist.
