Uppunud Nõukogude tuumaallveelaeva juures on kiirgus 100 000 korda normaalsest kõrgem

Norra uurijad tegid kindlaks, et uppunud Nõukogude allveelaev K-278 Komsomolets lekib endiselt radioaktiivsust. See sai selgeks esmaspäeva pärastlõunal, kui võeti proovid allveelaeva ventilatsioonitorust.

Viimane proov näitas kiirgustaset, mis oli 100 000 korda kõrgem kui puhtas merevees, vahendab Norra TV2.

Tase oli ka mõnevõrra kõrgem kui Vene teadlaste mõõdetu 12 aastat tagasi.

Norra ekspeditsiooni juht Hilde Heldal ütles, et ei ole eriti üllatunud, sest ka Vene ekspeditsioon avastas radioaktiivsuse lekke 2007. aastal.

„Tulemused on esialgsed. Me uurime proove põhjalikumalt, kui koju jõuame. Tase, mida me siin täheldasime, on 100 bekerelli liitri kohta,” ütles Heldal.

Heldal rõhutas, et avastusel ei ole mingit mõju uurimislaeva G.O. Sars jaoks, mis allveelaeva vrakki uurib.

„Nendes piirkondades põhjas võib ka ohutult kala püüda,” ütles Heldal.

Kui võeti viimane kiirgusproov, nähti läbi miniallveelaeva Ægir kaamera, et ventilatsiooniavast, kus kiirgustase mõõdeti, tõuseb tolmupilv.

„Me täheldasime teatavat pilve aeg-ajalt tõusvat sellest avast. Seoses proovi võtmisega, millest me reostust mõõtsime, tuli avast välja pilv. See võib tähendada, et reostus väljub pulssidena,” ütles Heldal.

Oletatakse, et ventilatsiooniava allveelaeva torni tipus on otseühenduses tuumareaktoriga vraki sees. Seda ava hakati ekspesitsioonil eraldi jälgima.

Heldal usub, et tolmupilv võib olla seotud ookeani hoovuste, loodete või muude vee liikumistega.

Komsomolets uppus 30 aastat tagasi 1989. aastal Barentsi merel. Hukkus 42 meremeest.

Ellujäänute sõnul oleks õnnetus võinud olla palju suurem, kui osa meeskonnaliikmetest ei oleks jäänud pardale tuumareaktorit sulgema.

Vrakk lamab tänapäeval 1700 meetri sügavusel. Selle pardal on ka kaks tuumalõhkepead.