"Iisraeli vaatepunktist kujutab Venemaa endast pigem väljakutset kui võimaluste pakkujat, sõnas Iisraeli Kaitsejõudude (IDF) reservkolonel Ehud Evental teisipäeval rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Iisraelis Herzliyas. Evental kritiseeris eelmisel nädalal Jeruusalemmas toimunud USA, Iisraeli ja Venemaa julgeolekunõunike kohtumise lõpptulemust. Selle algne eesmärk oli tema sõnul näidata osalenud riikide ühtsust, mis puudutab suhtumist Iraani relvaüksuste kohalolusse Süürias.

"Mind hämmastas aga Nikolai Patrušev," kirjeldas Evental muljet Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu liikme esinemisest kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. Patrušev ei täitnud USA ja Iisraeli ootusi, et Venemaa võiks end Iraanist distantseerida. Juudiriigi ohvitseri sõnul ütles Patrušev avalikult välja, et Iraani üksused mängivad Süürias vägagi positiivset rolli. Samuti mainis Venemaa esindaja, et ta ei ole sugugi rahul seal läbi viidavate Iisraeli õhulöökide ja operatsioonidega.

Eventali arvates seisneb Moskva tegutsemisplaan "kõigi pooltega mängimises". Antakse manööverdamisruum Iisraelile Iraani sihtmärkide ründamiseks, samas jäetakse ka iraanlastele vabadus tuua Süüriasse oma relvastust. Herzliya kooli professor doktor Dimitri Adamsky kinnitas neid seisukohti. Tema sõnul on Venemaa praegune lähenemine võrreldes Moskva külma sõja aegse poliitikaga "äärmiselt mitmetahuliseks" muutunud.

Samuti kinnitas üks kunagine USA luureametnik Kurdistan24-le, et Venemaa praegune poliitika on ka Ühendriikide omast hulga keerukam. Tema sõnul võib selle põhjuseks olla, et nii Venemaa president Vladimir Putin kui mitmed tema peamised abid - Patrušev nende seas - töötasid enne oma praeguseid ametikohti pikalt luures. "Venemaa üritab end tahtlikult positsioneerida osana probleemist ning samas selle lahendusena," võttis Adamsky olukorra kokku.

Lähis-Ida õppinud inimesed on seesuguse taktikaga tuttavad. Vahel kirjeldatud kui süütaja ning tuletõrjuja mängimist. Nii luuakse probleem ja seejärel pakutakse abi selle lahendamisel, kasvatades seeläbi oma tähtsust piirkonna asjade otsustamisel.

Iisraeli poliitikaga tuttava tähtsa USA luureametniku sõnul peegeldavad Eventali ning Adamsky seisukohad juudiriigi luure- ja julgeolekukogukonnas levinud vaateid. Samas erineb Iisraeli presidendi Benjamin Netanyahu lähenemine sellest oluliselt. Viimasel soovitatakse [suhetes Venemaaga] edasi liikuda ettevaatlikumalt. Netanyahu on Putiniga viimase nelja aasta jooksul kohtunud enam kui tosinal korral. Selle, et Moskva laseb Iisraelil jätkuvalt Iraani üksuste vastu Süürias jõudu kasutada, paneb ta enda ning Venemaa presidendi lähedaste suhete arvele, vahendab The Times of Israel. Endise USA luureametniku arvates on aga pigem tegemist osaga Venemaa mängust.

Nagu Evental seletas, annab Moskva erinevatele osapooltele teatud tegutsemisruumi. Selle tulemusel pöörduvad need teineteise vastu abi otsides aga otse Kremli poole.

Arvatakse, et Venemaa võib mõjuvõimu laiendamise eesmärgiga isegi otseseselt poliitiliselt Netanyahut abistada. Ajakiri Al-Monitor kirjutas presidendi viis päeva enne Iisraeli valimisi toimunud Moskva-visiidile viidates, et reis peaks eeldatavasti tõstma tema toetust suure Venemaalt pärineva juudikogukonna seas. Näiteks andis Putin Netanyahule teada Süürias Vene üksuste poolt avastatud Iisraeli sõduri säilmetest. 1982. aasta Liibanoni sõjas langenu kodumaale ümbermatmine oli juutidele kahtlemata positiivne sõnum, mis näitas Netanyahut rahvusvahelise riigimehena ning suurendas valimiste eel tema toetust.

Rääkides Venemaa kasvavast mõjust Lähis-Idas, tõi Evental välja selle kahjulikkuse Iisraeli huvidele. Tema sõnul "löödi venelased Lähis-Idast välja" 1970. aastatel Araabia-Iisraeli sõja, Henry Kissingeri diplomaatiliste pingutuste ning Egiptusest tõrjumise näol. Venemaa tahab tagasi tulla, usub Evental. Samas on USA mõjuvõim Iisraeli huvides. "Meil ei ole teisi liitlasi peale Ühendriikide, mille mõju venelased aga piirkonnas vähendada üritavad," kinnitas Evental.

Paul Davis, Sorani ülikooli vanemteadur ning kunagine USA vägede analüütik Nõukogude Liidu teemadel, nimetas juutide kommentaare tõeliselt heaks analüüsiks. Tema arvates on iisraellastel ülimalt täpne arusaam toimuvast. "Selline ongi Venemaa lähenemine. Nad mängivad mõlemaid pooli üksteise vastu," sõnas Davis. Praegustel juhtivatel USA ametnikel näib aga vähemalt mõnedes aspektides olevat teistsugune suhtumine. Hetkel oodatakse Moskvast abi Süürias poliitilise lahenduse leidmiseks, nagu selgub selleteemalistest ÜRO resolutsioonidest.

Kui aga kogu see analüüs osutub tõeks, siis vaevalt võrsub Süüria diplomaatiast midagi Washingtonis loodetavat. Ühe võimaliku lahendusena paistab vastasseisu jätkumine läbi aastate. Nii meenutaks see veidi 1991. aasta Lahesõja järgset Iraaki, kus Kurdistan ehitas omaenda paralleelsed valitsusinstitutsioonid. "See oleks kurdide perspektiivist üsna positiivne, kui Türgit ja Süüria keskvõimu suudetakse vaos hoida," märkis Davis. Samas hoiatas ta, et tõenäoliselt jätkab Venemaa osapoolte vastandamist, kasutades Türgit ning Süüriat kurdide, kurde Türgi ja Süüria ning Süüriat Türgi vastu. "Peadpööritav mäng, kuid seda venelased oskavad," võttis Davis olukorra kokku."