"Tuleb vaadata, millisest alguspunktist me oleme tulnud ja sellega võrreldes on edasiareng olnud suur," sõnas von der Leyen, kui tal paluti selgitada, miks Saksamaa kaitsekulutused on veel kaugel 2 protsendist SKP-st.

Veebruaris kirjutas Eesti Päevaleht, et von der Leyen rääkis Tallinnas visiidil käies osalt USA president Donald Trumpile meelepärast juttu. Nimelt teatas Saksamaa kaitseminister toona, et kuigi Valgest Majast tuleb nõudlikke säutse NATO riikide kaitsekulude kohta, pole USA soovis midagi uut. „See ilming oli olemas juba ammu enne Donald Trumpi. Me peame vastutust võrdselt jagama ja olemegi teel sinnapoole."

Von der Leyen rõhutas, et lisaks kaitsekulutustele tuleb NATO puhul tähele panna ka muid faktoreid: näiteks missioonide mehitamist, varustuse andmist, üldist panustamist.

Trump nõuab, et NATO liikmesriigid eraldaks kaitsekuludeks 2% SKP-st, kuid von der Leyen on lubanud, et 2025. aastaks suureneb Saksamaa kaitse-eelarve vaid 1,5%-ni SKP-st. Mullu tõusid Saksa kaitsekulud 1,18 protsendilt 1,24 protsedini. Praeguse eelarveplaanidega jõuaks 2022. aastal Saksa kaitsekulud 1,23 protsendini.

Von der Leyeni eesmärgini jõudmiseks peaks Saksamaa suunama kaitsekuludesse senisest märgatavalt rohkem raha. See on tekitanud kristlikest demokraatidest (CDU) ja sotsiaaldemokraatidest (SPD) koosnevas Saksa valitsuskoalitsioonis suuri pingeid.

Von der Leyenil on Ühendriikide riigipea sõnavõttude osas jagunud ka kriitikat. Näiteks tunamullu ütles ta, et sakslastel ei ole USA ees mingit võlga sõjalise kaitse osutamise eest, nagu väidab president Donald Trump.

Kristlike demokraatide (CDU) ridadesse kuuluv von der Leyen on Saksamaa kaitseminister olnud 2013. aastast.