De Sutteri sõnul on loomisel uus sanktsioonimehhanism, mis võimaldab karistada Euroopa Nõukogu liikmesriike, kes rikuvad inimõigusi või ei täida muul viisil oma kohustusi. „Oluline on see, et erinevalt varasemast saab selle mehhanismi edaspidi käivitada ka ENPA,” ütles De Sutter.

Raportöör väljendas lootust, et Euroopa Nõukogust lahkuda ähvardanud Ukraina jääb siiski organisatsiooni liikmeks. „Arusaadav, et neile ei meeldi mõte venelaste tagasitulekust,” ütles De Sutter. „Aga selles ongi Euroopa Nõukogu mõte: parlamendiliikmed koos arutamas, erimeelsusi vahetamas ja parlamentaarse diplomaatia abil lahendusi otsimas.”

Ta tõi positiivseks näiteks Armeenia ja Aserbaidžaani delegaadid, kes riikide konfliktile vaatamata koos ENPA saalis istuvad. „Viis aastat arutame Vene Föderatsiooni üle, ilma et neid kohal oleks – mis arutelu see on?” küsis De Sutter. „Mõistan Venemaa agressiooni all kannatavate Gruusia ja Ukraina emotsioone ja kirge. Ka Balti riigid ja Poola tunnevad hirmu Venemaa ees ja arvavad, et nende väljashoidmine on ohutum. Ma ei ole selles kindel. Kui sa vastaspoolt ei usalda, siis on võib-olla parem hoida teda läheduses, mitte ajada teda välja.”


De Sutter lisas, et edasine sõltub Venemaa käitumisest. „Pall on nüüd Venemaa väljakupoolel,” ütles ta. „Kui nad näitavad, et suhtuvad oma kohustustesse tõsiselt, võib alata uus ajastu. Kui mitte, siis võib asi lõppeda ka sellega, et Venemaa lahkub täielikult Euroopa Nõukogust. Siis on olukord selge, siiani olime vahepealses seisus, mis pole sugugi hea olukord.”

Võimalust, et Venemaale anti hääleõigus tagasi liikmemaksude kättesaamiseks, raportöör eitas. „Mina ei ole kogu arutelu jooksul kordagi kuulnud, et meil on venelasi raha pärast vaja,” ütles ta. „Me ei vaja venelasi [rahaliselt], meie institutsioon peab olema võimeline toimima ilma, et oleks vaja karta lahkumisega ähvardavate liikmete väljapressimist.”