Aktsiooni korraldajate sõnul võttis pühapäevasest protestiaktsioonist osa üle miljoni inimese. Juhul, kui see vastab tõele, on see oma mõõtmetelt suurem ka meeleavaldustest 2014. aasta nn vihmavarjuliikumise tippajal, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Hongkongi Pekingi-meelne juht Carrie Lam teatas hiljuti, et esitab parlamendile seadusemuudatuse, mille alusel oleks inimesi võimalik kuriteokahtluse korral juhtumipõhiselt välja anda Taiwanile, Aomenile, aga ka Mandri-Hiinale. Hetkel ei saa seda Lami sõnul teha, sest nende maadega ei ole Hongkongil väljaandmislepingut.

Ka seaduseelnõu arutelul Hongkongi parlamendis puhkes rahvaesindajate vahel kähmlus.

Üldjuhul konservatiivne äriringkond võttis samuti sõna eelnõu vastu. Rahvusvaheline Kaubanduskoda Hongkongis teatas avalduses, et seaduseelnõus on „suuri puudusi“, mis võivad tähendada, et inimesed kaotavad oma vabaduse, vara ja isegi elu.

Hongkong, millel on poolautonoomia, kuulub kommunistliku Hiina koosseisu alates 1997. aastast, kui Suurbritanniaga sõlmiti lepe „üks riik, kaks süsteem“. Toona lubas Hiina erihalduspiirkonnale mitmeid vabadusi ja õigusi, mis Mandri-Hiinas ei kehti.

Ühisleppe kohaselt tuleb Hongkongi erivabadusi ja -õigusi Hiinal säilitada pool sajandit, ent hoolimata sellest, on viimastel näha üha enam vabaduste piiramist seoses keskvõimu erinevate sammudega piirkonna valitsemisesse sekkumisel.