Ühendemiraadid, Saudi Araabia ja Norra teatasid eile ÜRO Julgeolekunõukogule, et on „tugevad viited sellele, et neli rünnakut olid osa keerukast ja koordineeritud operatsioonist, mis viidi läbi märkimisväärse operatsioonivõimekusega”, vahendab CNN.

Üks 12. mai rünnakus sihtmärgiks olnud laev oli Ühendemiraatide lipu all, kaks olid Saudi Araabia omanduses ja neljas oli Norra tanker.

Kuigi nii USA kui ka Saudi Araabia on kahtlustanud rünnakute taga olemises Iraani, ei nimetatud Iraani juurdluse järel süüdlaseks. Ühendemiraatide suursaadik Lana Nusseibeh ütles ajakirjanikele, et ei süüdistanud julgeolekunõukogu mitteametlikul istungil Iraani.

Teheran on rünnaku hukka mõistnud ja eitanud oma osalust.

Saudi Araabia suursaadik ÜRO-s Abdallah al-Mouallimi ütles aga selgelt, et Ar-Riyad usub, et vastutus lasub Iraani õlgadel.

Mouallimi sõnul on piisavalt tõendeid, et näidata, et Iraan on selle eest vastutav. Ta lisas, et kui tolereerida sellist sümboolset rünnakut, avab see ukse enamale.

USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton on öelnud, et Iraan oli „peaaegu kindlasti” rünnakute taga. USA-l on käimas oma juurdlus. USA ÜRO suursaadiku kohusetäitja Jonathon Cohen keeldus kommentaaridest.

Diplomaatide sõnul näitas nelja laeva kahjustuste analüüs ja keemiline analüüs, et on ülimalt tõenäoline, et kasutati magnetmiine.

Ühendemiraadid, Saudi Araabia ja Norra teatasid järeldustes, et rünnakud nõudsid väljaõpetatud sukeldujaid ning lõhkelaengud paigutati allapoole veepiiri mootorite lähedale, et mitte laevu uputada või nende lasti õhku lasta, mis viitab sihtmärgiks olnud laevade ehituse tundmisele. Tegijate kiire lahkumine kiirkaatritega viitab piirkonna tundmisele.

Juurdluse järeldused oodatakse antavat ametlikult üle ÜRO Julgeolekunõukogule arutamiseks. Kokkulepe igasuguse tegevuse kohta on aga küsitav.