Reformierakond sai europarlamendis 26,2 protsenti häältest. Neil olid tihedalt kannul sotsid, kes kogusid 23,3 protsenti häältest.

Võrreldes 2014. aasta europarlamendi valimistega suurenes Reformierakonna toetus umbes kaks protsenti. Suure hüppe tegid aga sotsid, kes said tänavustel valimistel peaaegu kümme protsenti rohkem hääli ja ühe koha parlamendis juurde.

Ühe koha teenis valimistel Keskerakond, kes 14,4 protsenti häältest. Nende toetus on võrreldes eelmise europarlamendi valimistega märkimisväärselt langenud - 2014. aastal kogus erakond 22,4 protsenti häältest.

Suuresti on toetust kasvatanud EKRE, kes 2014. aasta valimistel kogus 4 protsenti häältest, kuid tänavu 12,7 protsenti, mis tagas ühe koha parlamendis.

Isamaa häältesaak on eelmiste valimistega võrreldes mõnevõrra väiksem. Kui 2014. aastal kogus erakond 13,9 protsenti häältest, siis tänavu said nad 10,3 protsenti häältest.

Oodatult oli selle valimiste suurim häältemagnet Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber Marina Kaljurand, kes sai 65 559 häält, teiseks jäi Reformierakonna esinumber Andrus Ansip, kes sai 41 006 häält.

Kolmanda koha sai samuti Reformierakonda kuuluv Urmas Paet (30 010 häält). Neljandana pääses Euroopa Parlamenti keskerakondlane Yana Toom (27 003 häält). Viiendana sai mandaadi europarlamenti EKRE saadik Jaak Madison (22 823 häält) ja kuuendana Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Sven Mikser (2 886 häält).

Pärast Brexitit pääseb parlamenti ka Riho Terras Isamaast, kes kogus 21 474 häält.


Raimond Kaljulaid, Eesti200, Rohelised ja ERE jäid välja

Üksikkandidaadina parlamenti pürginud endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid sai 6,2 protsenti häältest, mis mandaati ei taganud. Samuti ei pääsenud europarlamenti erakond Eesti200, kes kogus 3,2 protsenti häältest ja Eestimaa Rohelised, kes said 1,8 protsenti häältest. Elurikkuse erakond (ERE) kogus 0,9 protsenti häältest.

Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamisel osales 25,4 protsenti valijatest, elektrooniliselt hääletas 155 521 inimest, jaoskonnas 68 349 inimest.