„Paremäärmuslik Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kahekordistas oma hääli ja tuli märtsikuistel parlamendivalimistel kolmandaks. Nad said 17,8% häältest ja katapulteerusid Eesti uude koalitsioonivalitsusse, lubades kaitsta „põlisrahva Eestit”,” teatab BBC.

Kui EKRE juhid parlamendis võimule vannutati, tegid nad „OK” sümboli, märgi, millest on saanud valgete natsionalistide väidetav koeravile, märgib BBC.

BBC teatel on erakond rünnanud sisserändajaid, kohtunikke ja ajakirjanikke ning teinud kampaaniat samasooliste abielu ja riiklikult finantseeritud abortide lõpetamiseks.

Pärast aastakümneid Nõukogude võimu on Eesti majandus lõpuks õitsele löönud ja viimastel aastatel on riigist saanud idufirmade ja uue tehnoloogia paradiis, kirjutab BBC.

Olukorda kommenteerib ettevõtja Karoli Hindriks.

„Eesti on raketina taevasse tõusnud, ühest vaesemast riigist maailmas maailma musterlapseks,” ütleb Hindriks. „Aga koos selle imelise eduga oleme me jätnud inimesed maha. Me ei saa öelda, et 100 000 inimest, kes hääletasid selle erakonna poolt, tegid vale otsuse; asi on selles, mis neid selleks sundis ja kuidas me ennast uuesti kokku võtame.”

Edasi küsitleb BBC 200 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kus EKRE sai kõige rohkem hääli, kalurit ja põllumeest Indrek Jõgisood, kes valis EKRE-t.

„Kui sa elad maal, peavad inimesed seda peaaegu puudeks. Sind vaadatakse nagu natuke rumalat,” kurdab Jõgisoo. „Ma ei ole endale palka maksnud alates finantskriisist. Tundub, et EKRE räägib minu elu probleemidest ja siinsed inimesed tunnevad võib-olla, et neid kuulatakse nüüd.”

Erinevalt teistest paremäärmuslikest erakondadest, mis on Euroopas tõusuteel, on EKRE ägedalt Vene-vastane, märgib BBC.

BBC tuletab meelde, et EKRE on nimetanud kohalikku venekeelset kogukonda ebausaldusväärseks ja parasiitideks ning nõudnud venekeelsete koolide sulgemist.

Narvas küsitleb BBC noortetöö tegijat Kirill Gussevit.

„See on meie jaoks väga halb,” ütleb Gussev. „Mis mulle kõige vähem meeldib, on nende Eesti ainult eestlastele idee. See on lõhestav. Kui sedasorti retoorika algab valitsuse kõrgel tasemel, õhutab see konflikti eesti ja vene keele kõnelejate vahel.”

Mõned eestlased kardavad, et seda kogukonda isoleerides mängib EKRE kaudselt Venemaale kätte.

„Venemaa tahab Euroopa ühiskonda lõhestada,” ütleb Eesti Välispoliitikainstituudi direktor Kristi Raik. „Nii et see tekitab tegelikult soodsama keskkonna Venemaa mõjutustegevuseks, sest sidususe tase siin on nõrgem.”

„Me peame mõistma, et Euroopa Liit on suveräänsete riikide liit erinevate huvidega ja me ei saa teha kõike ühiseks,” ütleb BBC-le EKRE parlamendiliige Jaak Madison.

BBC tuletab meelde, et Eesti on üks suuremaid Euroopa Liidu raha vastuvõtjaid, kes saab vastu enam kui neli korda rohkem kui ise maksab.

Kardetakse, et erakonna seisukohad võivad ohtu seada selle väikese Balti riigi tuleviku, märgib BBC.

„Me oleme nii uhked oma edu üle ja me ei taha minna tagasi,” ütleb opositsiooniliider Kaja Kallas. „Naabriga, kes meil on, on elutähtis, et meil oleksid head liitlased väljaspool. Kui me läheme teises suunas, võime me lõpetada üksi.”