Assange mõisteti aastaks trellide taha

Wikileaksi asutaja Julian Assange mõisteti pea aastaks ajaks trellide taha kautsjoni vastu vabastamise tingimuste rikkumise eest Suurbritannias.

47-aastane Assange mõisteti kautsjoni tingimuste rikkumises süüdi 11. aprillil pärast seda, kui mees astus pärast viit aastat välja Ecuadori saatkonnast Londonis ja võeti kohe vahi alla, vahendab uudistekanal BBC.

Assange ja tema toetajad usuvad, et pärast karistuse kandmist võib teda ähvardada väljaandmine Ameerika Ühendriikidele, kus teda ähvardab diplomaatiliste ja sõjaliste saladuste avaldamise tõttu omakorda kohus.

Kirjas kohtule märkis Assange, et ta vabandab nende ees, keda ta oma teoga solvas, ent tegi toona seda, mida nägi võimalustest parimana kui mitte ainuvõimalikuna.

Ecuadori valitsus võttis eelmise kuu algul Assange’ilt varjupaigaõiguse, misjärel suursaadik kutsus saatkonda politsei. Ecuadori president Lenín Moreno ütles, et võttis Assange’ilt varjupaigaõiguse, sest ta oli korduvalt rikkunud rahvusvahelisi konventsioone.

Tema sõnul sai ta Briti valitsuselt garantii, et Assange’i ei anta välja riigile, kus talle võidakse määrata surmanuhtlus. Moreno märkis, et Ecuadoril sai Assange’i käitumisest mõõt täis pärast seda, kui too sekkus teiste riikide siseasjadesse.

USA teatas juba samal nädalal, mil mees vabastati, et esitas Assange’ile süüdistuse, mille kohaselt aitas Assange endisel sõjaväe luureanalüütikul Chealsea Manningul Pentagoni arvutivõrku sisse murda.