USA president Trump püüdis raporti kohaselt muu seas eemaldada teda uurivat eriprokuröri ametist, sundida justiitsministrit uurimise ulatust piirama ja takistada informatsiooni avalikustamist. Ta astus ka üles avalikel üritustel, et rünnata inimesi, kes võinuks tema vastu tunnistada, vahendab ajaleht The New York Times.

Õiguse otsustada, kas tegemist oli õigusemõistmise takistamisega, andis eriprokurör Kongressile. „Juhul, kui meil oleks kindlust väita pärast põhjalikku faktide uurimist, et president ei pannud toime õigusemõistmise takistamist, oleks me seda teinud, ent tuginedes faktidele ja õiguslikele alustele ei ole meil võimalik seda järeldust teha,“ seisab raportis.

400 lehekülge pikk raport kirjeldab arvukaid kontakte venelaste ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel: venelastega peeti ühendust erinevatel teemadel, sh oli juttu ärisidemetest, pakkumistest osutada Trumpi kampaaniale abi, võimaliku kohtumise korraldamisest kandidaat Trumpi ja president Putini vahel, kampaaniaametnike ja Venemaa Föderatsiooni valitsusametnike omavahelistest võimalikest kohtumistest ning poliitilistest seisukohtadest riikide vahel suhete parandamiseks.

Trump ootas kasu Venemaa ebaseaduslikust tegevusest, ent ei rikkunud ise seadust, seisab raportis, mille kohaselt võõrvõim ehk Vene Föderatsioon soovis Trumpi saamist presidendiks ja aitas tal valituks saada.

Trump ise uskus tunamullu, et eriprokuröri ametisse nimetamine tähendab ta karjääri lõppu. „Oh jumal. See on kohutav. See on minu presidendiaja lõpp. Ma olen omadega perses,“ ütles ta pärast seda, kui kuulis sellest toonaselt justiitsministrilt Jeff Sessionsilt, märgitakse raportis.