„NATO loobus ise positiivsest päevakorrast suhetes Venemaaga. Seda ei ole olemas. Ja seni ei ole märke selle kohta, et NATO-s teataks, kuidas sellest ummikust väljuda,” ütles Gruško.

Gruško nimetas absurdseks NATO otsust katkestada normaalsed töökontaktid sõjalises liinis, märkides, et suhetest Venemaa ja NATO vahel sõltub paljuski ka julgeolek Euroopas.

Gruško sõnul on allianss vastasseisu õhutamisega Venemaaga liiga kaugele läinud.

„Paradoks, aga praegused Vene-NATO suhted meenutavad just rohkem „tavalist” asjade seisu, mille juures NATO loodi - „külma sõda”. Jälle on raputatud tolm „Harmeli doktriinilt”: dialoog ja heidutus. Ainult et selles valemis on praegu palju heidutust ja vähe dialoogi,” lisas Gruško.

Gruško teatas, et NATO riikide ühised sõjalised kulutused ületasid eelmisel aastal triljon dollarit ja on 22 korda suuremad kui Venemaa kulutused riigikaitsele.

Seejuures rõhutas Gruško, et Moskva ei kavatse osaleda sõjaliste eelarvete kasvatamise võidujooksus NATO-ga, vaid panustab „ökonoomsetele, täpsetele ja efektiivsetele vahenditele”.

„Mis puutub sõjalisse konflikti NATO-ga, siis loodavad kõik terve mõistusega inimesed, et seda ei toimu. See oleks katastroof kogu inimkonna jaoks. Ma olen kindel, et seda mõistetakse nii Washingtonis kui ka Brüsselis,” ütles Gruško.

Gruško sõnul oleks NATO uuenemine võimalik pikkaaegse strateegilise partnerluse kaudu Venemaaga.

„Selline katse võeti ette Vene-NATO Lissaboni tippkohtumisel 2010. aastal. Tegelikkuses tuleks aga natolastel loobuda oma „erandlikkusest”, avastada enda jaoks kompromisside ja võrdsetel alustel töötamise kunst, orienteeruda mitte grupi-, vaid ühistele huvidele. Seda ei ole juhtunud,” lausus Gruško.