Enne seda oli mõjukas armee kutsunud üles kuulutama 82-aastast Bouteflikat võimetuks ametikohuseid täitma. Bouteflika sai kuus aastat tagasi insuldi ja on pärast seda harva avalikkuse ette ilmunud, vahendab BBC News.

Uudis Bouteflika tagasiastumise kohta võeti pealinnas Alžiiris vastu suure rõõmuga.

Üks meeleavaldajate juhtidest Mustapha Bouchachi ütles aga enne teadet, et Bouteflika ükskõik milline otsus ei muuda siiski midagi ja meeleavaldused jätkuvad.

Uudist tagasiastumise kohta vahendas riiklik uudisteagentuur APS.

„Vabariigi president Abdelaziz Bouteflika on ametlikult teavitanud põhiseadusnõukogu presidenti oma otsusest lõpetada oma mandaat vabariigi presidendina,” öeldakse avalduses.

Riigitelevisioon teatas seejärel, et otsus jõustub kohe.

Alžeeria põhiseaduse järgi võtab riigipea kohused ajutiselt üle senati spiiker, kuni korraldatakse uued presidendivalimised.

Surve Bouteflikale kasvas alates veebruarist, kui esimesed meeleavaldused kutsus esile presidendi teade, et ta kandideerib viiendaks ametiajaks.

1. märtsil avaldasid üle kogu riigi meelt kümned tuhanded inimesed. Bouteflika lubadus, et ta ei valitse viienda ametiaja lõpuni, kui valituks osutub, ja peaministri väljavahetamine ei olnud piisavad rahulolematuse leevendamiseks.

Meeleavadajate liidrid lükkasid sel nädalal tagasi ka Bouteflika pakkumise, et ta lahkub ametist praeguse ametiaja lõpul ehk 28. aprillil. Seda ei peetud piisavalt kiireks lahkumiseks.

Näib, et mõjukas sõjavägi nõustus sellega, sest relvajõudude ülem, kindralleitnant Ahmed Gaed Salah ütles eile: „Ajaraiskamisele ei ole enam ruumi.”

Meeleavaldajad on nõudnud kogu poliitilise süsteemi muutmist.

On esitatud süüdistusi, et ärimeeste, poliitikute ja sõjaväelaste grupp nimega „le pouvoir” on kasutanud Bouteflikat oma fassaadina.

Algselt 18. aprillil kavas olnud presidendivalimised lükati edasi ja valitsev Rahvuslik Vabastusrinne lubas korraldada reformikonverentsi.

Rahvuslik Vabastusrinne on valitsenud Alžeeriat alates riigi iseseisvumisest Prantsusmaa alt 1962. aastal.

1999. aastal võimule tulnud Bouteflika tugevdas oma haaret pärast verist kodusõda islamistlike mässuliste vastu, milles hukkus 150 000 inimest.

Ajutiseks presidendiks saab kolmeks kuuks kuni uute presidendivalimisteni ilmselt parlamendi ülemkoja esimees Abdelkader Bensalah.