Parlamendi mõlema koja liikmed olid seaduseparanduste poolt ühehäälselt ning kiitsid need heaks esimesel ning teisel ja lõplikul lugemisel. Nii loetakse seaduseparandused kogu parlamendi poolt vastuvõetuiks ja need lähevad presidendile allkirjastamiseks, vahendab TASS.

Ettepaneku pealinn Nursultaniks nimetada tegi Kasahstani uus president Kasõm-Žomart Tokajev täna kohe pärast ametivande andmist, et Nazarbajevi nimi põlistada.

Oma eelmise ametikoha, parlamendi ülemkoja senati spiikri ameti andis Tokajev üle Nazarbajevi tütrele Dariga Nazarbajevale, mis tõstab viimase väljavaateid saada uueks riigipeaks, vahendab Reuters.

Tokajev on president kuni Nazarbajevi praeguse ametiaja lõpuni ehk 2020. aasta aprillini. Ta lubas täna Nazarbajevi poliitilist liini jätkata.

„(Nazarbajevi) arvamusel saab olema eriline, võiks öelda prioriteetne tähtsus strateegiliste otsuste väljatöötamisel ja tegemisel,” ütles Tokajev ametisseastumiskõnes.

Seni pole teada, kas Moskvas hariduse saanud endine peaminister Tokajev ise järgmisel aastal presidendiks kandideerib. Nazarbajev nimetas teda eile meheks, kellele võib Kasahstani juhtimise usaldada.

Nazarbajev, kellel ei ole olnud ilmset järeltulijat presidendiametis, on juhtinud Kasahstani alates 1989. aastast, võites kõik valimised enam kui 90-protsendise toetusega.

Vaatlejad on aga pidanud järeltulijakandidaadiks Nazarbajevi vanimat tütart Darigat alates sellest, kui viimane asutas 2000. aastatel oma erakonna, mis hiljem ühines Nazarbajevi Nur Otaniga.

55-aastane kolme lapse ema Nazarbajeva on juhtinud Kasahstani peamist telejaama ja olnud asepeaminister.

Tulevasi valimisi Nazarbajeva oma lühikeses spiikriameti vastuvõtmise kõnes ei maininud.

Võimalikuks presidendikandidaadiks peetakse ka Nazarbajevi sugulast Samat Abiši, kes on tõusnud meteoorina läbi riikliku julgeoleku struktuuride, kus ta on alates 2015. aastast tähtsuselt teine mees. Avalikkuse ees hoiab Abiš siiski madalat profiili.

Väga lähedane on Nazarbajevile ka riikliku julgeoleku juht Karim Masimov, kes on olnud ka presidendi personaliülem ja kaks korda peaminister. Praegune peaminister Askar Mamin oli 1970. aastatel Masimovi klassivend.

Mõnede analüütikute arvates tuleb Nazarbajevile kollektiivne järglane. Siiski kaheldakse, kas selline struktuur pikka aega püsiks, võttes arvesse naaberriikide Usbekistani ja Kõrgõzstani kogemusi, kus uued juhid kõrvaldasid kiiresti konkurendid.