Enne Krimmi „referendumit” levitasid Vene-meelsed jõud poolsaarel erinevaid lendlehti lubadustega paremast elust. Täna annavad need lendlehed võimaluse uurida, mis lubatust on ellu viidud, mis mitte.

Pensionid, kuurordid, karjäär

„Õnnekirjad”, mida krimlased 2014. aastal oma kirjakastidest leidsid, on säilinud arhiivides. Krimmi ajakirjanik Sergei Mokrušin meenutab neid lubadusi, mida levitas Vene Ühtsuse partei, mida juhtis praegune Krimmi Vene valitsuse juht Sergei Aksjonov.

Neid lendlehti trükiti „Vene Rinde” tellimusel ja nende avaldamise eest vastutas Krimmi parlamendi endine liige Oleg Rodivilov, kes esindas Krimmi Vene Liikumist.

Krõm.Realii toob ära Rodivilovi lubadused ja võrdleb neid praeguse tegelikkusega.

„Pensioniiga langetatakse! Pensionid tõstetakse Venemaa keskmisele tasemele, mis tähendab tõusu 2-2,5 korda”

Pensionide tõstmise lubadus on tõesti täidetud. Esimesel Vene aastal saadi Ukraina koosseisus oldud ajaga võrreldes kõrgemaid pensione. Aga tõusu majandusliku mõju tasandas kaupade ja teenuste hindade märkimisväärne hüpe Krimmis. Pensionide tõusu asemel said krimlased Moskva hinnad, märgib Krõm.Realii. Seetõttu kurdavad paljud pensionärid poolsaarel, et kuigi saavad kaks korda suuremat pensioni kui Ukraina ajal, ei ela nad sellest ära.

Täielik läbikukkumine oli aga pensioniea langetamise lubadus. Selle aasta 1. jaanuarist tõsteti pensioniiga Venemaal ja sealhulgas Krimmis meestele 60-lt 65-le ja naistele 55-lt 60-le aastale. See on fakt, mida on keeruline vaidlustada.

„Meie aedade ja põldude andidele hakatakse tormi jooksma, ilma tollide ja kinnihoidmisteta”

Seda lubadust võib lugeda täidetuks, aga ainult seetõttu, et lendlehel ei ole öeldud, millistest tollidest on juttu ja kes hakkavad Krimmi aedade ja põldude andidele tormi jooksma. Pärast Ukraina ja maailma turgude sulgemist sanktsioonide tõttu Krimmi toodetele, on kohalikud põllumajandustootjad sunnitud müüma oma toodangut ainult Venemaal ja piiratud partnerite ringile. Näiteks Krimmi vilja müüakse Süüriasse ja leiba Krasnodari kraisse. Krõm.Realii hinnangul ei ole selles olukorras õige öelda, et Krimmi toodangule tormi joostakse.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et pärast Dnepri jõe vee Krimmi suunamise lõpetamist on põllumajandus poolsaarel kannatanud ja toodangumahud kahanenud.

„Tauria kuurort saab „uue hingamise” sotsiaalkindlustusfondide ning Vene ettevõtete ja investeeringute arvel ning läheb üle aastaringsele tööle”

Viie aastaga ei ole Krimmi kuurordid Krõm.Realii teatel aastaringseteks saanud. Lisaks sellele on poolsaar Vene kuurortide hulgas üks kallimaid. Krimmi Vene valitsuse kuurortide ja turismi minister Vadim Voltšenko tunnistab vajadust lahendada mitmeid probleeme: tõsta sanatooriumide teenindus- ja täituvustaset, langetada sanatooriumide ja hotellide hindu ning langetada ka piletite hinda Krimmi sõitmiseks.

Vene investeeringute lubadus on küsitav sanktsioonide tõttu. Paljud Krimmi sanatooriumid, mis varem kuulusid Ukraina ärimeestele ja riigiettevõtetele, on nüüd Vene ametnike ja nende kontrolli all olevate ettevõtete omanduses.

Mõned masendavas seisus Krimmi sanatooriumid, mis pidid Vene dotatsioonide toel arenema hakkama, asustasid eelmisel aastal perekonnad, kes evakueeriti happelekete tõttu Armjanskist.

„Noored saavad uued haridus- ja karjäärivõimalused”

Alates Venemaa koosseisu annekteerimisest said krimlased võimaluse piiranguteta Vene ettevõtetes töötada. 2014. aastal Krimmis välja antud Vene passid ei anna aga nende omanikele võimalust töötada ja õppida väljaspool Venemaad. Kuni 2014. aastani võis Krimmi dokumentidega aga õppida ja töötada igas maailma nurgas.

Väärika teenistuse otsingul tuleb noortel krimlastel praegu poolsaarelt lahkuda. Selle üle, kuidas Vene tegelikkus on mõjunud haridusele, võib otsustada Georgijevski-nimelise Krimmi meditsiiniakadeemia saatuse järgi. Pärast selle ühendamist Krimmi föderaalülikooliga 2015. aastal hakkasid tudengid sellest lahkuma. Selle tagajärjel kaotas akadeemia enamiku välistudengitest, kes seal kuni 2014. aastani õppisid. Nüüd suletakse akadeemia ravibaasis, Simferopoli kliinilises meditsiinikeskuses teraapiaosakond.

„Õppimine Moskvas või Peterburis ei ole luksus”

Alates 2015. aastast hakkasid paljud Vene kõrgkoolid krimlasi lihtsustatud protseduuriga vastu võtma. Tegelikkuses on aga õppimine Moskvas või Peterburis kättesaadav vaid neile, kellel on raha maksta kinni sinna sõitmine ja seal elamine.

„Kuban ja Sotši, Voronež ja Rostov ei ole enam välismaa”

See lubadus oleks pidanud puudutama nende hinge, kellele need regioonid vajalikud on. Ja neile, kes saavad endale sinna reisimist lubada, märgib Krõm.Realii.

„Venemaa on föderatiivne vabariik! Kõigil rahvastel ja rahvustel on seal võrdsed õigused ja nad on esindatud võimu kõigil tasemetel”

Elu Krimmi Vene tegelikkuses räägib hoopis muust, teatab Krõm.Realii. 2014. aastal algasid Krimmis massilised repressioonid poliitilistel, usulistel ja rahvuslikel alustel. Mitmeid juhtumeid tunnistavad isegi Vene õiguskaitsjad poliitiliseks tagakiusamiseks.

Krimmitatari ressursikeskuse andmetel viisid Vene silovik’id ainuüksi 2018. aastal Krimmis läbi 92 läbiotsimist, 128 kinnipidamist, 152 ülekuulamist ja 206 vahi alla võtmist. 492 korral rikuti õigust õiglasele kohtupidamisele, 57 juhul halvenes poliitvangide tervis. Alates 2014. aastast on Krimmis teadmata kadunud 17 inimest.

„Kümme garantiid Krimmile”

On veel üks lendleht nimega „Kümme garantiid Krimmile”, mida levitati 2014. aasta kevadel Krimmi parlamendi nimel.

Lubati näiteks kõigi Ukraina sotsiaalväljamaksete ja soodustuste säilimist, rubla ja grivna paralleelset käibele jäämist Krimmis, pangahoiuste säilimist, kinnisvara ja eraomandi säilimist ilma täiendava kontrollita, tasuta tervishoidu ning vaba liikumist Krimmi ja Ukraina vahel.

Eraldi rahustati Krimmi ettevõtjaid: „Ettevõtjad, pole põhjust muretsemiseks. Venemaa tunnustab kõiki Krimmi ettevõtete õiguslikke dokumente ilma väsitavate ümberregistreerimis- ja litsenseerimisprotseduurideta ning need kuuluvad vahetamisele Vene omade vastu alles kehtivusaja lõppedes. Venemaa oskab oodata, tööta rahulikult!”

Krimmi Vene võimud alustasid aga poolsaarel võitlust kohaliku äri vastu, puhastades turu ja jättes tuhanded inimesed tööta. Mõned pidid põlvili abi paluma Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt.

Tähelepanu äratab lendlehe kaheksas punkt: „Kogu Krimmi maaomand ja kinnisvara, mis on kodanike ja organisatsioonide omanduses, jääb praegustele omanikele alles ilma igasuguste täiendavate kinnituste või kontrollideta. Eraomand on Venemaal püha ja puutumatu.”

Eraomandi pühaduses ja puutumatuses võisid veenduda need, kelle kodud ja maatükid segasid Tauria maantee ehitust. Kõik, mis ehitust segas, võeti ära ilma igasuguse arutluseta.

Oma maast riskivad ilma jääda ka Sevastopoli ja selle ümbruse elanikud. Nende maad kõige looduskaunimates kohtades antakse linna uue generaalplaani järgi üle kaitseministeeriumile.

Mitmeid vaidlusaluseid kohti on ka lubaduste teistes punktides. Otsustades selle järgi, et Krimmi annekteerimise viiendal aastapäeval on sotsiaalmeedias ilmunud avaldusi „ma võtan oma referendumil antud allkirja tagasi”, on mõned järeldused juba tehtud, teatab Krõm.Realii.