Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et teaduse suurem rahastamine on oluline Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja tugeva ning pikaaegse majanduskasvu tagamiseks. "Soovime eraldada osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega," selgitas ta ning lisas, et teadlasi ning teadusasutusi tuleb senisest enam motiveerida toote- ja tehnoloogiaarendusse investeerima.

Ratase lisas, et kõrghariduse taseme tõstmise ning kättesaadavuse laiendamiseks soovitakse sisse viia doktorandipalk ning tagada erivajadustega õppuritele paremad võimalused kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul soodustatakse teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi kaudu eestikeelse teadustöö edendamist, Eestiga seotud teemade uurimist ning riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd. "Saavutati ka ühismõistmine selles, et eestikeelne kvaliteetne kõrgharidus ei saa mahult ja mitmekesisuselt väheneda," lausus ta.

Olulise punktina lisas ta saavutatud kokkuleppe luua Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.

Isamaa peab tähtsaks, et säilib tasuta ja eestikeelne kõrgharidus. Isamaa erakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Tõnis Lukas ütles, et osalejad leppisid kokku riikliku teaduse rahastamise tõstmises ühe protsendine SKTst. "Lepiti kokku reas meetmetes, mis tugevdavad eesti keele positsiooni teaduskeelena, arvestades näiteks eestikeelse teaduse tegemist lisaargumendina nii teadushindamises kui rahastamises," ütles Lukas.

Samuti lepiti kokku, et rahvusteaduste eelisrahastamine säilib. "Teaduse täiendava rahastamise üks eesmärkidest on seostada teadussaavutused senisest rohkem Eesti ühiskonna ja kultuuri arendamise vajadusega," ütles Lukas.