Otseselt ei ole inimestel vaja valima minnes pikalt mõelda: valimissedelile ei tule midagi isegi kirjutada: piisab ainult sellest, kui sedel valimiskasti lasta. Oma rahulolematust ei ole mõistlik valimisedelil väljendada, sest üsna tõenäoliselt asub juhtunut uurima salapolitsei ja vahelejäämisel võib mässumeelset isikut oodata vanglamüür või vaimuhaigla, vahendab uudistekanal BBC.

Üldjuhul võtab valimistest osa pea sada protsenti valimisõigulikest kodanikest: viimastel valimistel viie aasta eest toetas diktaator Kim Jong-uni näiteks sada protsenti hääletanutest ja ei ole põhjust arvata, et tänavu tuleks see tulemus mingil moel teistsugune.

Toimuvad valimised on tõenäoliselt ühed mõttetumad maailmas: alates 1999. aastast korraldatavate valimiste eesmärgiks on puhtsalt õigustada sõna „demokraatlik“ oma kodumaa ametlikus nimes – Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

17-aastaste ja vanemate Põhja-Korea kodanike seas on valimas käimine kohustuslik: sellega väljendatakse lojaalsust oma riigipeale, mistõttu võib juba varajastel hommikutunidel näha pealinna Pyongyangi tänavatel järjekordi valimisjaoskondade ukse taga, märkis Põhja-Korea analüütik Fyodor Tertitsky.

Jaoskonnas on võimalik inimesel valida, kas ta pistab oma sedeli kohe kasti või läheb eelnevalt privaatsesse valimiskabiini, ent sellesse sisenemine kujutab endast ülimat riski, sest valimisjaoskonna töötajatel on kohustus hääletaja iga liigutust jälgida ja sellest vajadusel hiljem ametivõimudele ette kanda.