Keskkonna alaselt saab teemad jagada, kas kohalikeks ja globaalseteks, kuid üldiselt taandub kõik mõlema perspektiivi puhul vaid ühte punkti, milleks on inimene. Inimene on see, kes saastab ja kes suudab ka saastamise lõpetada. Inimene on see, kes sorteerib prügi ja nõuab oma riigilt, et tema elektripirni valgustaks tuulest, veest või päikesest toodetud elekter.

Eesti ees seisavad kaks põletavat keskkonnaprobleemi, millest esimene on seotud faktiga, et riigimetsa raiutakse ülekoormusel vaid selleks, et täita riigikassat, mitte vastavalt metsaheaolule. Ja teine mure on nagu ikka seotud meie põhilise maavara ehk põlevkiviga – kas ja millal toimub põxit ning mis on reaalselt meie energeetilised alternatiivid. Hetkel on Eesti kasutamas kogu oma vajadusest veerandi ulatuses roheenergiat. Samas võiks see protsent olla ka 50 ehk pool kogu riigis kuluvast elektrist.

Suur mure on ka meie tööstusprügi, millest suurema osa moodustab põlevkivitööstuse aheraine. Seda saab ideaalselt kasutada ära Rail Baltic’u ehitusel, kuid millal see võiks pihta hakata? Alati saab paremini talitada ka tööstusest väljaspool tekkiva prügiga ehk olmeprügiga. Ideeliselt võiks Eesti olla prügivaba ühiskond, kus prügi ei tekigi või kus tekkiv prügi on biolagunev või väga hästi ümbertöödeldav. Selleks on veelgi paremini vaja panna tööle kohalik prügisorteerimine.

Saate “Paremad jutud” seitsmendas osas keskendume keskkonnatemaatikatele ja arutame endise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ja Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Pallinguga nii globaalsete kui kohalike keskkonna alaste murede ja rõõmude teemal. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kuula vestlussaate “Paremad Jutud” seitsmendat salvestust siit:

Jaga
Kommentaarid