„Soomlased ei teadnud rünnaku alguses sakslaste hävitamisplaane. Nad osalesid väga tõenäoliselt Saksa SS-väeosa osana juutide, teiste tsiviilisikute ja sõjavangide tapmises. Põhireeglina suhtusid soomlased sellesse tegevusse negatiivselt,” ütles Soome rahvusarhiivi peadirektor Jussi Nuorteva, vahendab Helsingin Sanomat.

Uuringu järgi räägivad Soome sõdurite päevikud vaieldamatult sellest, et vabatahtlikud olid teadlikud juutide, tsiviilisikute ja sõjavangide tapmisest.

„Tuleb siiski märkida, et kasutada olnud allikmaterjal ei anna piisavalt üksikasjalikke andmeid üksikute juhtumite täpseks hindamiseks,” öeldakse uuringus.

Uuringus kasutatud materjalist ei ilmne üldiselt seda, kes oli käsuandja või kes osalesid tapmistes. Käsuandjad olid 1941. aasta suve ründesõja ajal Saksa ohvitserid.

Uuringu järgi on Soome SS-vabatahtlikke elus veel kaheksa. Kellegi kohta neist ei ole allikates vägivallatsemises osalemise kohta märkeid.

Uuriti muu hulgas 76 Soome vabatahtliku päevikuid. Neis on tapmistest ja vägivallatsemistest juttu, aga tihti varjatult.

Kasutada olnud allikatest on siiski suudetud välja selgitada, millistes üksustes soomlased teenisid ja millistes vägivallategudes need väeosad osalesid.

Uuringus kritiseeritakse Soome vabatahtlike memuaare „vaikimispoliitika” eest.

Rahvusarhiivi uuringus tuletatakse ka meelde, et SS-diviisi Wiking sõdurid on samuti nagu teiste Saksa diviiside sõdurid süüdi hävitustegevuses.

Uuringus selgitati ka soomlaste suhtumist natsionaalsotsialismi. Uuringu järgi oli sõdurite hulgas väike tuumikgrupp, mis püüdis natsionaalsotsialistlikku aadet vabatahtlike hulgas levitada.

Antisemiitlikke seisukohti ilmnes sõdurite peetud päevikutes vaid mõnel juhul, kindlasti oli neid vähem kui juutide julma kohtlemise suhtes kriitilisi kommentaare.

Avaldati enam kui 200-leheküljeline ingliskeelne uuring ja lisaks sellele kaheksaleheküljeline soomekeelne kokkuvõte.

Nuorteva sõnul ei ole selle näol aga tegemist mingi tõekomisjoni töö kokkuvõttega.

Nuorteva ütles, et eriti Vene arhiivides oleks veel ohtralt huvitavat materjali, mida oleks põhjust uurida.

Uuringu läbiviimist palus natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff aasta tagasi Soome presidendilt Sauli Niinistölt.