„Me ei taha Euroopa armeed ega Euroopa armee juhatajat. Peame ilmselgeks, et NATO on Euroopas see organisatsioon, millel on vastutus sõjalisel poolel. Euroopa Liidul on meie arusaamise järgi muid eesmärke,” ütles Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist Iltalehtile.

„Meie arvates peavad NATO ja EL teineteist täiendama. Me peame koostööd loomulikuks küber- ja hübriidpoolel,” lisas Hultqvist.

Hultqvist mainis ka Euroopa Liidu riikide vahelist kaitsealast püsivat struktuurilist koostööd, aga selle raskuspunkt on uurimistegevuses ja Euroopa relvatööstuse toetamises ühiste hangete kaudu.

„Meil ei ole ka kavatsust muuta oma liitumatust, vaid me peame kaitseküsimust aluse poolest rahvuslikuks,” ütles Hultqvist.

Hultqvist tegi ka teatavaks, et Rootsi ja Soome kiirendavad ühiste poliitiliste otsuste tegemist olukorras, kus Läänemerel tekib kriis ja riikidelt oodatakse ühist sõjalist tegevust ohu tõrjumiseks.

Iltalehti küsis Hultqvistilt, kas kiiruse nõue on selle tagajärg, et teatakse, et Venemaa on suuteline üllatusoperatsioonideks, nagu oli Krimmi hõivamine mõne tunniga.

„Ma ütlen nii, et kui oled kriisiolukorras, pead sa saama teha otsuse enne, kui kriis on möödas,” ütles Hultqvist.

Küsimusele, kas just Venemaa on Soome ja Rootsi jaoks oht, vastas Hultqvist järgmiselt: „Venemaa on edendanud julgeolekuolukorra halvenemist siin Euroopa nurgas. Nad on teinud seda kõigepealt agressiooniga Gruusia vastu 2008. aastal ja siis Krimmi okupeerides. Ukrainas on käimas jätkuv konflikt, kus inimesi sureb ja saab vigastada kogu aeg. Meie lähipiirkondades Euroopas on konflikt. Me ei tohi seda unustada. See on Venemaa, kes on rikkunud rahvusvahelisi seadusi ja õigust.”