82-minutilises kõnes esitas Trump oma poliitilised prioriteedid ilma täpsemaid detaile välja toomata, vahendab Reuters.

Trump nimetas ebaseaduslikku sisserännet vahetuks riiklikuks kriisiks, aga jättis siiski välja kuulutamata eriolukorra piiril, mis lubanuks tal müüri rahastamise asjus kongressist mööda minna. Selle asemel kutsus Trump demokraate ja vabariiklasi leidma enne tähtaega, 15. veebruari kompromissi.

„Minevikus hääletas enamik inimesi selles ruumis müüri poolt, aga korralik müür ei saanud ehitatud. Mina saan selle ehitatud,” ütles Trump.

Demokraatide arvates on müür raharaiskamine ja kasutu.

Samal ajal, kui mitmed demokraatide kontrollitud esindajatekoja komiteed uurivad üha hoolikamalt tema administratsiooni ja isiklikke finantsasju, hoiatas Trump ilma tõendeid esitamata, et katsed tema administratsioon uurimise alla võtta koos võimalusega, et USA osaleb sõdades välismaal, seavad ohtu USA majanduse.

„Ühendriikides leiab aset majandusime ja ainus asi, mis võib selle peatada, on rumalad sõjad, poliitika või naeruväärsed erakondlikud juurdlused,” ütles Trump.

Vaatamata konkreetsetele edusammudele Põhja-Korea veenmises tuumarelvaprogrammist loobuma ütles Trump, et tema teine kohtumine Põhja-Korea juhi Kim Jong-uniga toimub 27. ja 28. veebruaril Vietnamis, kas Hanois või Da Nangis.

Trump pühendas suure osa oma kõnest välispoliitikale, öeldes, et kaubanduskokkulepe Hiinaga on võimalik, kui Peking nõustub „reaalse struktuurilise muudatusega”.

Trump tervitas katseid rahu sõlmimiseks tema administratsiooni ja Talibani vahel Afganistanis ja ütles, et kui jõutakse kokkuleppele, võimaldab see tal osa USA vägedest koju tuua pärast 17 aastat kestnud sõda, mille kutsusid esile 2001. aasta 11. septembri rünnakud.

Trump tervitas ka liitlaste saavutusi Islamiriigi võitlejate vastu Süürias ja kordas oma plaani tuua USA väed sellest sõjatsoonist välja, vaatamata USA kindrali Joseph Voteli eilsele kommentaarile, et USA vägede väljatõmbamine võib kaasa tuua Islamiriigi taassünni.

„Suurriigid ei võitle lõpututes sõdades,” ütles Trump.

Trump mõistis ka hukka Venezuela presidendi Nicolás Maduro, keda USA ning paljud Ladina-Ameerika ja Euroopa riigid ei pea enam riigi legitiimseks juhiks pärast eelmise aasta vaieldavaid valimisi.

Trump puudutas oma kõnes ka NATO rahastamist.

„Aastaid koheldi Ühendriike väga ebaõiglaselt meie sõprade, NATO liikmete poolt, aga nüüd oleme me taganud 100 miljardi dollari suuruse kasvu NATO liitlaste kaitsekulutustes. Nad ütlesid, et see on tehtav,” lausus Trump.

Venemaad puudutas Trump seoses keskmaa tuumajõudude kokkuleppest taganemisega.

„Osana meie sõjalisest ülesehitustööst arendavad Ühendriigid moodsat raketikaitsesüsteemi. Minu administratsiooni all ei vabanda me kunagi Ameerika huvide edendamise eest. Näiteks astusid Ühendriigid aastakümneid tagasi kokkuleppesse Venemaaga, milles me nõustusime piirata ja vähendada meie raketivõimekusi. Kui meie järgisime kokkulepet ja reegleid kirjatähe järgi, rikkus Venemaa korduvalt selle tingimusi. See on toimunud palju aastaid. Seetõttu teatasin ma, et Ühendriigid lahkuvad ametlikult keskmaa tuumajõudude ehk INF-i kokkuleppest,” ütles Trump. „Meil ei olnud tõesti valikut. Võib-olla võime me läbi rääkida teistsuguse kokkuleppe, lisades Hiina ja teised, või võib-olla me ei saa seda teha, millisel juhul maksame ja uuendame me kõik teised kaugelt üle.”